Vaalad Põhja- ja Läänemerel: vaatluste plahvatus – mis on selle taga?

Vaalad Põhja- ja Läänemerel: vaatluste plahvatus – mis on selle taga?

Viimase 20 aasta jooksul on Põhja- ja Läänemeres vaalade vaatluste ja merele jäämiste arv oluliselt kasvanud. Seda arengut soosib muuhulgas kasvav ülemaailmne küürvaalade populatsioon, nagu kinnitab maismaa- ja veeloomade uurimise instituudi (ITAW) teadur Joseph Schnitzler. Sellele positiivsele arengule aitas kaasa ka vaalapüttimise peatamine. mopo.de teatab, et sel aastal on Põhjamere rannikult leitud juba mitu vaalakorju, sealhulgas küürvaal Sankt Peter-Ordingi rannas ja 14,3 meetri pikkune kašelott, mis leiti veebruari keskel Sylti lähedalt surnuna.

Märkimisväärsed on ka vaatlused Läänemerel, teateid Ahrenshoopist, Hiddensee lähedalt ja Travemünde lähedalt. Need vaalad eksivad sageli, eriti teel Iirimaa rannikult Norra lähedal asuvatesse põhjavetesse. Üks selle aberratsiooni hüpoteesidest on häiritud magnetväljad ja suurenev laevaliiklus mõjutatud piirkondades. Vaaladel on ilmselt raskusi Põhjamere madalamates piirkondades orienteerumisega, sest nende jälgimissüsteem ei tööta seal optimaalselt.

Varude väljakutsed

Vaatamata üksikute vaalapopulatsioonide positiivsele arengule on aga ka tõsiseid väljakutseid, mis arvatavasti on põhjustatud vaalade küttimise ajaloost. Uuringud näitavad, et lõunapoolkeral asuvate parempoolsete vaalade, sinivaalade ja uimvaalade populatsioonid võivad aastaks 2100 naasta maksimaalselt poole võrra sellest, mis nad olid enne tööstuslikku vaalapüüki. Selle peamiseks põhjuseks on 20. sajandi vaalajahi dramaatilised mõjud. Queenslandi ülikooli doktorandi Viv Tullochi juhitud rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni (IWC) 122 aasta andmete analüüsi kohaselt ei suutnud küür- ja kääbusvaalade populatsioonid oma algsuurust saavutada kõige varem 2050. aastal. whales.org väidab, et ohud vaaladele on põhjapoolkeral suuremad kui lõunas.

Ohtude hulka kuuluvad kaaspüük, vaalalaevade kokkupõrked ja mürasaaste. Teadlased hoiatavad, et populatsioonide taastumine põhjapoolkeral võtab oluliselt kauem aega, kuna sealsed vaalad on inimtegevusest intensiivsemalt mõjutatud. Analüüsitud andmed, mis hõlmavad üle 100 000 ebaseaduslikult kütitud vaala kuni 1970. aastateni, näitavad, kui kahjulik oli vaalapüük populatsioonidele.

Vaalapopulatsioonide tähtsus ookeanide tervisele ja kliimamuutustele on vaieldamatu. Vaalad mängivad mereökosüsteemis olulist rolli, väetades taimeplanktonit, mis toodab üle poole atmosfääri hapnikust ja neelab CO2. Whales.org-i autorid rõhutavad vajadust peatada kaubanduslik vaalapüük ning muuta vaalade taastamine ja nende majesteetlike loomade kaitse prioriteediks.