Vaalad põhjas ja Läänemeres: vaatluste plahvatus- mis selle taga on?

Vaalad põhjas ja Läänemeres: vaatluste plahvatus- mis selle taga on?

Sankt Peter-Ording, Deutschland - Viimase 20 aasta jooksul on põhja- ja Läänemeres asuvate Wal -vaatluste ja randade arv märkimisväärselt suurenenud. Muu hulgas soosib seda arengut küürvaalade kasvav kogu maailmas, nagu kinnitab maapealsete ja vee eluslooduse instituudi (ITAW) teadusuuringute assistent Joseph Schnitzler. Sellele positiivsele arengule on aidanud kaasa ka vaalajahi peatamine. mopo.de , et mitu wal-cadat on juba taastunud. Peter-Lording ja 14,3 meetri pikkune spermavaala, mis leiti surnuna veebruari keskel.

Samuti on tähelepanuväärsed Läänemeres asuvad vaatlused, Ahrenshoopi teadete, Hiddensee lähedal ja Travemünde lähedal. Need vaalad näivad sageli eksivat, eriti teel Iiri rannikult Norra lähedal asuvate põhjaveteni. Üks selle põletuse jaoks loodud hüpoteesidest on häiritud magnetväljad ja suurenev laevandusliiklus kahjustatud piirkondades. Ilmselt on vaaladel raskusi orienteerumisega Põhjamere lamedamatele piirkondadele, kuna nende asukohasüsteem ei tööta seal optimaalselt.

varude väljakutsed

Vaatamata üksikute vaalapopulatsioonide positiivsele arengule on ka tõsiseid väljakutseid, mis on arvatavasti põhjustatud vaalajahi ajaloost. Uuringud näitavad, et lõunapoolkera lõunapoolkera lõunapoolkerad, sinised vaalad ja Finnwaleni varud võiksid 2100. aastaks naasta enne tööstusliku vaalapüügi algset varusid. Selle peamine põhjus seisneb vaalajahi dramaatilistes mõjudes 20. sajandil. Buckeli ja kääbusseina populatsioonid võisid oma lähtemuutujani jõuda 2050. aastal kõige varem, selgitab viimase 122 aasta rahvusvahelise Walfangi komisjoni (IWC) andmete analüüsi, mida juhtis Queenslandi ülikooli doktorant Viv Tulloch. whales.org näitab, et põhja poolfeeri rihmad on suuremad kui lõunas.

Ähvarduste hulka kuuluvad Grapping, Walks Laeva kokkupõrked ja mürasaaste. Teadlased hoiatavad, et põhjapoolkera aktsiate taastumine võtab oluliselt kauem aega, kuna sealsed vaalad mõjutavad intensiivsemalt inimtegevusi. Analüüsitud andmebaas, mis koosneb enam kui 100 000 ebaseaduslikult jahist vaala kuni 1970. aastateni, illustreerib, kui kahjulik oli populatsioonide vaalapüük.

Vaalapopulatsioonide tähtsus ookeanide tervise ja kliimamuutuste jaoks on vaieldamatu. Vaalad mängivad mereökosüsteemis olulist rolli, viljastades köögiviljaplaani, mis toodab atmosfääris üle poole hapnikust ja neelab CO2. Whales.org autorid rõhutavad vajadust peatada kaubanduslik vaalapüük ja muuta vaalavarude taastamine ja nende majesteetlike loomade kaitset.