500 aastat talurahvasõdu: ülestõusust agraarkapitalismi ajastuni!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Siit saate teada, kuidas mõjutavad ajaloolised talupoegade ülestõusud tänapäeval ning millist rolli mängivad turism ja agraarkapitalism.

Erfahren Sie, wie historische Bauernaufstände von heute beeinflusst werden und welche Rolle Tourismus und Agrarkapitalismus spielen.
Siit saate teada, kuidas mõjutavad ajaloolised talupoegade ülestõusud tänapäeval ning millist rolli mängivad turism ja agraarkapitalism.

500 aastat talurahvasõdu: ülestõusust agraarkapitalismi ajastuni!

2025. aastal on ühiskonnas pika ajalooga talupoegade mässud, mis on mänginud otsustavat rolli viimase 600 aasta poliitilisel maastikul. Georg Seessleni artikkel Freitagist uurib põllumeeste ja erinevate poliitiliste liikumiste vahelisi keerulisi suhteid ning toob esile termini “talunik” voolavuse. Algselt määratleti kui keegi, kes elab territooriumil ja kasvatab toitu, kuid 18. sajandil hakati talupoja rolli üha enam samastama mõistega "talunik". See areng näitab, et põllumehed ei ole homogeenne klass; nad ulatuvad vaestest rikasteni, võimsatest jõuetuteni.

Talupoegade roll on ajalooliselt sageli olnud feodaal- ja kapitalistlike jõudude vaheliste võimuvõitluste sihtmärgiks. Talurahvasõdu omastada püüdnud poliitiliste liikumiste hulka kuulusid marksistid, natsid ning mitmesugused konservatiivsed ja liberaalsed liikumised. Põllumehed on tavaliselt seotud oma maaga ning võitlevad oma majandusliku olemasolu ja vabaduse eest. Maaühiskonda iseloomustab aga ebastabiilsus, mis sageli põhjustab survet rännata linnadesse või kolooniatesse.

Ülestõusude ja rahulolematuse põhjused

Põllumehed pidid loobuma suurest osast saagist ja sissetulekust ning osutama käsitsitööd. Neid majanduslikke piiranguid tugevdas pärisorjus ja sellega seotud reguleeritud majapidamiste õigused. Selle näiteks on "surmamaks", mis nõudis, et surnud taluniku perekond jätaks mõisnikule parimad riided ja parimad loomad. Paljud põllumehed elasid olukorras, kus neil polnud peaaegu mingeid oma õigusi ja nad pidid mõisnikule alluma. Otsuste tegemiseks, nagu elukoha vahetamine või abiellumine, oli vaja üürileandja luba, mis tõi kaasa pettumuse.

2015 oli aasta, mil Martin Luther avaldas oma tuntud teose “Kristlase inimese freyheitist”. Paljud põllumehed tõlgendasid Lutheri väljaütlemisi kui toetust nende nõudmistele pärisorjuse lõpetamiseks, kuid see oli arusaamatus. Luther ise ei näinud ilmalikes nõudmistes piiblipõhist ja propageeris kuulekust isandatele. Seevastu reformaator Ulrich Zwingli pidas Piiblit kristliku elu aluseks ja väitis, et inimesed võivad piiblireeglite rikkumise korral võimud kukutada.

Ühtsus ja lahkarvamus mässuliste vahel

Põllumeeste rahulolematus viis 1525. aastal liikumiseni, mis märtsis Memmingenis kogunes, et sõnastada “Kaksteist artiklit”. Neid artikleid, milles võeti kokku põllumeeste nõudmised, mõjutas oluliselt Zwingli õpilane Christoph Schappeler. Keskne nõue oli pärisorjuse kaotamine, mida peeti pärisorjuseks. Teised nõudmised hõlmasid õigust vabalt valida preestrit, paremaid elutingimusi ja eemaldumist liigsest sunnitööst.

Härrasmeeste reaktsioone nendele nõudmistele iseloomustas enamasti mõistmatus ja iroonia. Nad näitasid üles vähest ühinemisvalmidust, mis tõi kaasa sisekonfliktide tekkimise mässuliste vahel. Lõppkokkuvõttes lõppes 1524. aastal alanud Suur Saksa talurahvasõda traagiliselt, sest mässulised võitlesid üksteise vastu ega suutnud näidata ühtset strateegiat.

Sajandite jooksul on põllumeeste roll põhjalikult muutunud. Sõjaline ja poliitiline uuenemine viis liikumiste loomiseni, mis sisaldasid nii taastavaid kui reaktsioonilisi elemente. Need suundumused viisid lõpuks natsionaalsotsialismi tuumani. Hilisemad sõjajärgsed moderniseerimised aitasid kaasa ka talurahva allakäigule ja muutsid jäädavalt maakogukondi. Jääb tõdeda, et rahulolematus poliitiliste otsustega ja võitlus tööstusliku hävinguga on põllumeeste ajaloo pidevad kaaslased.

Uuemate talupoegade ülestõusude juhtfiguurid pärinevad sageli maaomanikelt või agraarkapitalistidelt, mis paljastab ka seosed paremäärmuslastega. Seessleni artikkel võtab kokku, et talupoegade ülestõusudes on ajalooliselt keeruline tuvastada pidevat vabadusliikumist ja vastupanu, tuues välja talurahvaliikumise keerukuse ja mitmekesisuse. Põllumeeste ees seisvad väljakutsed on aktuaalsed ka tänapäeval ning nende võitlus majandusliku vabaduse ja sotsiaalse õigluse eest on pidev teema.

Talurahvasõdade ajaloo kohta lisateabe saamiseks soovitame artikleid teemal reedel ja Teadmised planeedist.

Quellen: