Perepuhkus: kui väikeste lastega reisimine muutub õudusunenäoks!

Perepuhkus: kui väikeste lastega reisimine muutub õudusunenäoks!

Paljude lapsevanemate jaoks on perepuhkus rõõmus, kuid samas ka väljakutseid pakkuv ettevõtmine. Reisiblogija Anna Karsten jagab oma Instagrami kontol @anna.everywhere teavet oma kogemuste kohta 43 riigist, kus ta on kahe lapsega reisinud. Ta hindab eri vanuserühmade lastega reisimise lõbusust. 0–6 kuu vanuste imikute puhul annab see 9 punkti 10-st, samas kui 12–18 kuu vanuste väikelaste lõbusust peetakse oluliselt madalamaks, vaid 2 punktiga. Alates 5. eluaastast saab reisimine aga maksimaalse hinde 10 punkti. Seda tagasisidet saavad ja jagavad Instagrami kommentaarides positiivselt ka teised emad.

Arengupsühholoog Anne Henning nendib, et konfliktid on väikeste lastega puhkusel tavalised, eriti kui nad jõuavad enesekehtestamise faasi. Sellistel perioodidel võib vanematel olla raske vastata nii oma laste kui ka enda vajadustele. Erinevused puhkusetüüpides, näiteks lühikeste reiside ja pikamaalendude vahel, võivad samuti lõbufaktorit oluliselt mõjutada. Henningu sõnul näitavad Karsteni postituste all olevad kommentaarid, et vanemate kogemused väikeste beebidega reisimisel on väga erinevad.

Sissevaateid reisimise psühholoogilistest aspektidest

Lastega reisimine ei paku aga ainult väljakutseid, vaid ka väärtuslikke elamusi. Seda teemat vaadeldakse blogijate Tina ja Barbara ühises artiklis. Tõstatatakse küsimus, kas lapsed mäletavad reisimist, märkides, et reisimine loob rohkem kui lihtsalt mälestusi. See suurendab laste enesekindlust, kui nad harjuvad uute oludega ja suudavad luua sotsiaalseid sidemeid.

Psühholoogid, nagu Barbara Horvatits-Ebner, pakuvad teaduslikku tuge ja selgitavad reisimise mõju lapse arengule. Lapsed õpivad läbi uute muljete ja kogevad sotsiaalset suhtlust, mis soodustab nende arusaamist lähedusest ja sõprusest. Reisimine toob lapsed kokku erinevate kultuuriliste erinevustega, võimaldades neil paremini mõista maailma ja selle mitmekesisust.

Rituaalide tähtsus

Reisimisel sageli tähelepanuta jäetud aspekt on rituaalid ja rutiinid, mida uued keskkonnad võivad häirida. Need rituaalid annavad lastele turvatunde, eriti võõrastes kultuurides. Laste maagiline mõtlemine võib tekitada neis paanikat, kui teatud toiminguid ei tehta, mida peetakse normaalseks käitumiseks. Uute väljakutsete valdamisega tekib lastel sageli enesetõhususe tunne ja enesekindlus, mis toetab nende sisemist arengut.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lastega reisimine on nii väljakutse kui ka väärtuslik arenguvõimalus. Tehes õigeid ettevalmistusi ja arvestades väikeste reisijate erivajadusi, võib perepuhkus olla unustamatu kogemus.