Naine avab kirstus silmad: elumärke pärast surnute ülevaatamist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

88-aastane naine kuulutati ekslikult surnuks ja ärkas vahetult enne matuseid. Juhtum toob kaasa uurimise.

Eine 88-Jährige wurde fälschlicherweise für tot erklärt und erwachte kurz vor der Beisetzung. Der Vorfall zieht Ermittlungen nach sich.
88-aastane naine kuulutati ekslikult surnuks ja ärkas vahetult enne matuseid. Juhtum toob kaasa uurimise.

Naine avab kirstus silmad: elumärke pärast surnute ülevaatamist!

Tšehhis Pilsenis toimunud šokeerivas intsidendis kuulutati 88-aastane naine ekslikult surnuks. Tema elukaaslane helistas hädaabinumbril, kuna ta ei suutnud teda äratada ja eeldas, et naine on surnud. See viis selleni, et meditsiinitöötaja tegutses ametliku koronerina, kes väljastas surmatunnistuse. Intsident juhtus reedel Prahast umbes 90 kilomeetrit läänes.

Dramaatiline pööre saabus siis, kui surnuks peetud naine avas silmad, kui matusebüroo töötajad ta kirstu asetasid. See viis selleni, et töötajad teavitasid viivitamatult kiirabi, kes viisid naise haiglasse. Eaka naise tervist kirjeldatakse stabiilsena; Vanust ja varasemaid haigusi arvestades läheb tal hästi.

Uurimine arsti vastu

Politsei alustas nüüd arsti suhtes uurimist, kuna kahtlustatakse, et naine ei osutanud abi. Seda tüüpi kuritegusid reguleerib Saksamaal kriminaalkoodeksi paragrahv 323c ja see viitab olukordadele, kus keegi jätab hädaolukorras tegutsemata, kuigi see oleks vajalik ja mõistlik. Seadusandliku kogu eesmärk on edendada inimestevahelist solidaarsust ja luua süsteem, mis ergutab kriitilistel hetkedel tegutsema.

88-aastase naise puhul tekib küsimus, kas meditsiinitöötaja käsitles olukorda õigesti või jättis nad enne surmatunnistuse väljastamist tervisekontrolli tegemata. Kui selgub, et see oli arsti süü, võivad sellel olla tõsised õiguslikud tagajärjed.

Reaktsioonid matusebüroost

"Koroneri" kättesaamise eest vastutav matusebüroo avaldas juhtunu pärast kahetsust. Pärast seadusemuudatust 2011. aastal vastutab Tšehhi Vabariigis identiteedi ja surma põhjuse kindlaksmääramise eest koroner. Ettevõte plaanib võtta personalimeetmeid, et sellised vead enam ei korduks.

See traagiline segadus toob meelde ka muid juhtumeid, kus abi osutamata jätmine tõi kaasa tõsiseid tagajärgi. Silmapaistev näide on Daniel Küblböcki juhtum, kes suri 2018. aasta hilissuvel pärast seda, kui arvatavasti hüppas ristluslaeva tekilt alla. Tema isa esitab võimudele süüdistusi abi osutamata jätmises, mis võib taasavada arutelu õigusraamistiku ja vastutuse üle sellistes olukordades.

Saksamaa seadustes sätestatud nõuded kuritegelikule abi osutamata jätmisele näitavad, et sellistes hädaolukordades mängivad rolli nii juriidilised kui eetilised kaalutlused. Ägedatele olukordadele kiire ja asjakohane reageerimine on selliste häirivate juhtumite ärahoidmiseks ülioluline.

Quellen: