Kanaari saared ohus: ületurism ohustab elukvaliteeti!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Artiklis tuuakse välja ületurismi väljakutsed, selle mõju keskkonnale ja elukvaliteedile ning võimalikud lahendused.

Der Artikel beleuchtet die Herausforderungen des Übertourismus, seine Auswirkungen auf Umwelt und Lebensqualität sowie mögliche Lösungsansätze.
Artiklis tuuakse välja ületurismi väljakutsed, selle mõju keskkonnale ja elukvaliteedile ning võimalikud lahendused.

Kanaari saared ohus: ületurism ohustab elukvaliteeti!

2022. aastal registreeris ülemaailmne reisimine ligikaudu 1,5 miljardit saabujat, mis on 2019. aasta järel teine ​​rekord. Siiski langeb turismisektor üha enam kriitika alla, eriti mõiste "overturism" on kõigi huultel. See kirjeldab reisijate liigset tunglemist asukohas, mis võib mõjutada nii kohalike kui ka puhkajate elukvaliteeti. UNWTO andmetel viib ületurism elukvaliteedi halvenemiseni, kuna külastajate arv on paljudes populaarsetes puhkusekohtades järsult kasvanud.

Kanaari saared on selle probleemi suurepärane näide. Siin elab umbes 2,2 miljonit kohalikku elanikku, samas kui 2022. aastal külastas saari muljetavaldav 15,2 miljonit turisti. Kuigi see tohutu külastajate sissevool annab Kanaari saarte majandusele rohkem kui kolmandiku panuse, saavad kasu eelkõige suurinvestorid. Lisaks toob lühiajaliste üüride kasv kaasa ägeda eluasemepuuduse ja üürihindade tõusu, mis halvendab veelgi kohalike elanike elutingimusi.

Keskkonnamõju ja ressursside tarbimine

Märkamata ei saa jätta ka massturismi keskkonnamõjusid: müra, prügi, liiklusummikud ja veevarude liigkasutus on igapäevased kõrvalmõjud. Kui paljudel juhtudel tarbivad puhkajad oluliselt rohkem vett kui kohalikud elanikud, on see suurenenud ressursitarbimine mõnes piirkonnas kaasa toonud tõsiseid probleeme. Selle näiteks on Mallorca, kus ärajuhitav reovesi ohustab tundlikke mererohuniite.

Ka turismisektor on oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas, moodustades 8–10% ülemaailmsetest heitkogustest. Lennuliiklus on selle peamiseks põhjuseks ning aastatel 1995–2019 kasvasid turismist tulenevad heitkogused murettekitavalt 65%. Saksamaal kasvasid lühireisid 2022. aastal 24%, kokku 94 miljonini, mis toob kaasa ka kõrge CO2 emissiooni.

Odavate lendude ja kruiiside mõju

Odavad lennupakkumised ja sellega kaasnev reisimise kasv on soodustanud turismipunktide teket. Eriti kruiisilaevad koormavad oluliselt kohalikku infrastruktuuri, kuid jätavad ainult piiratud kohaliku majandusliku kasu. "Sett jetting" nähtus, mille puhul populaarsete seriaalide ja filmide võttepaigad meelitavad ligi palju turiste, on toonud kaasa ka nende paikade külastajate arvu kasvu, näiteks Mauis, Sitsiilias ja Dubrovnikus.

Ületurismi väljakutsetele vastu astumiseks püüavad paljud linnad, nagu Veneetsia või Lissabon, ligipääsupiirangute abil külastajate arvu vähendada. Positiivne lähenemine tuleb Kopenhaagenist, kus keskkonnasõbralikku reisimist premeeritakse reisijatele tasuta pakkumiste tegemisega. Vaatamata nendele jõupingutustele ei ole praegu ühtset lahendust ületurismi vastu võitlemiseks ning lähenemisviisid külastajate juhtimisele ja levitamisele on mitmekesised ja individuaalsed.

Lisateavet turismi mõjude ja väljakutsete kohta leiate sellest aruandest Saksa laine või brošüür Föderaalne Keskkonnaagentuur.

Quellen: