Kantsler Merz kutsub üles rahule: relvarahu Ukrainale kohe!

Kantsler Merz kutsub üles rahule: relvarahu Ukrainale kohe!

15. mail 2025 kutsus kantsler Friedrich Merz (CDU) üles sõlmima Ukrainas "tingimusteta" relvarahu, et võimaldada tungivalt vajalikke kõnelusi püsiva rahu saavutamiseks. Merz esitas need nõudmised pärast kohtumist ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega, kus rõhutati kiirete kõneluste vajalikkust. Praeguses olukorras heidab EL-i Komisjon valgust käimasolevale Ukraina konfliktile, paludes välja töötada uued Venemaa-vastaste sanktsioonide ettepanekud, mis mõjutavad nii energia- kui ka finantssektorit.

13. mail juhtus tõsine vahejuhtum, kui Venemaa sõjalennuk (Sukhoi Su-35) rikkus Eesti õhuruumi. Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas seda sündmust vastuvõetamatuks ja märgiks pingete eskaleerumisest piirkonnas. Samuti teatatakse, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov ei osale Istanbulis plaanitud Ukraina sõja teemalisel kohtumisel, samas on ebaselge, kas president Vladimir Putin osaleb.

Vaherahu ja rahuläbirääkimised

Olukorda raskendab juba möödunud ultimaatum Venemaale relvarahu sõlmimiseks. Ukraina ja tema Euroopa liitlased, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola, olid nõudnud rahukõneluste eeltingimusena 30-päevast täielikku ja tingimusteta relvarahu. Venemaa lükkas selle ultimaatumi tagasi ja jätkas rünnakut, destabiliseerides piirkonda veelgi.

ÜRO peasekretär António Guterres on pakkunud toetust õiglasele rahulahendusele ja rõhutanud relvarahu olulisust. Ukraina kirdeosas Sumõ linnas sai Venemaa raketirünnakus surma vähemalt kaks inimest ja vigastada üheksa inimest. Saksamaa välisminister Johann Wadephul rõhutas tihedat koordineerimist USA-ga rahu taotlemisel Ukrainas ja ähvardas Venemaad tagajärgedega, kui see ei vasta president Volodymyr Zelensky pakkumisele.

Uued sanktsioonid ja rahvusvaheline diplomaatia

EL on alates sõja algusest vastu võtnud juba 16 Venemaa-vastast sanktsioonipaketti, koostamisel on 17. pakett. See pakett sisaldab meetmeid Venemaa varilaevastiku ja olemasolevatest sanktsioonidest kõrvalehoidvate ettevõtete vastu. Arvestades Ungari ebaselget nõusolekut uute meetmetega, jääb üle oodata, kuidas EL reageerib jätkuvale agressioonile.

Vahepeal on ka USA president Donald Trump huvitatud Türgi kõnelustest osa võtma, kui ka Putin on kohal. Kui Putin avaldas soovi otseläbirääkimisteks ja teatas, et eeldusi ei tohiks olla, siis Venemaa on sellegipoolest sõnastanud oma nõudmised. Paljud vaatlejad kahtlustavad, et Putin ei taha Zelenskiga otse rääkida; Seetõttu võiksid arutelud toimuda ainult erisaadikute tasandil.

Lisaks vahistati Saksamaal ja Šveitsis kolm ukrainlast, keda kahtlustatakse Saksamaal kaubatranspordi vastu suunatud rünnakute kavandamises. Need sündmused rõhutavad konfliktiga seotud keerulist olukorda ja jätkuvaid julgeolekuprobleeme ning rõhutavad vajadust selgituste ja diplomaatia järele.

Ukraina konflikti dünaamika on seetõttu jätkuvalt pingeline, kuna rahvusvahelised osalejad püüavad jätkuvalt rahu saavutada ja humanitaarolukorda stabiliseerida.

Lisateabe saamiseks vt BR.de ja Tagesschau.de.