Massiturism ohustab usukultuuri: kirik keskkonnakaitse dilemmas!

Massiturism ohustab usukultuuri: kirik keskkonnakaitse dilemmas!

Tänases arutelus turismist ja selle mõjudest on fookuses pühapaigad ja kiriklike institutsioonide vastutus. Massiturismi kriitika, eriti religioossetes ruumides, muutub üha valjemaks. Valju Miikaeli pakt Suurt külastajate arvu võib täheldada eriti populaarsete sündmuste ajal, nagu Oktoberfest või advent Müncheni kesklinna kirikutes.

Alternatiivsete reisimisviiside otsimine muutub selles kontekstis üha olulisemaks. Esiplaanile tuuakse nii väikesed palverännakuteed, tundmatud paigad kui ka rahu- ja meditatsiooniruumid. Need alternatiivid ei ole mõeldud mitte ainult turismi suunamiseks, vaid edendavad ka lugupidavat lähenemist pühadele ruumidele ja kultuuri väärtustamist. Keskendutakse reisijate teadlikkuse tõstmisele nende eriliste paikade tähenduse ja sümboolika kohta.

Jätkusuutlikkus turismis

Lisaks massiturismi kriitikale on üha kesksemaks muutunud säästva reisimise kontseptsioon. Massiturismi seostatakse sageli rahvarohkete randade ja linnadega, kus piiratud ruumis kogunevad suured rahvahulgad. Selle näiteks on Mallorca rannik augustis. Selline kiirustamine koormab reisisihtkohtade läbilaskevõimet ja sellel on nii ökoloogiline kui ka majanduslik mõju Teadmised planeedist teatatud.

Negatiivsete mõjude nimekirjas on ka kohaliku kultuuri kadu. Paljud kohalikud peavad turistide vajaduste rahuldamiseks loobuma traditsioonilistest töökohtadest. Säästev turism, tuntud ka kui ökoturism, on vastus massiturismi väljakutsetele ja sellel on tänapäevases reisimaailmas oluline koht.

Säästva reisimise kolm sammast

ÜRO suuniste kohaselt hõlmab säästev turism kolme olulist sammast: keskkonnakaitse, kultuuriaustus ja majanduslik areng. Transpordivahendi valikul on CO2 bilanss ülioluline; Lennureisidel on suurim ökoloogiline jalajälg. Näiteks Düsseldorfist New Yorki edasi-tagasi lend toodab umbes 2,8 tonni CO2 ekvivalenti. Võrdluseks pakub rongisõit keskkonnasõbralikumat võimalust.

Sihtkohta saabudes peaksid turistid eelistama säästlikku transporti, olgu selleks siis jalgsi, jalgratta või süstaga sõitmine, mitte mootorsõidukitega. Lisaks saab CO2 kompensatsiooni saavutada annetuste kaudu sellistele organisatsioonidele nagu Atmosfair.

Reisijate mõju

Turismi mõju keskkonnale on vaieldamatu. Hotellid tarbivad palju vett ja tekitavad jäätmeid sageli kaks korda rohkem kui igapäevaelus. Reisijad saavad aga oma keskkonnajalajälge minimeerida, loobudes sagedasemast rätikuvahetusest ja valides kohalikud võõrastemajad, mis on sageli energiatõhusamad ja toetavad kohalikku majandust.

Teine teema on loomadega tegevuste kriitiline uurimine. Turiste julgustatakse tegema keskkonnasõbralikke valikuid, näiteks võtma kaasa oma söögiriistad ja vältima ühekordselt kasutatavat plastikut. Paljud reisijad soovivad tänapäeval keskkonna- ja sotsiaalselt vastutustundlikke ekskursioone, mis mõjutab üha enam kogu turismimajandust.

Üldiselt jätkub arutelu säästva turismi teemal ning reisijate ja nende külastatavate paikade vaheline lugupidava suhtluse tee on endiselt väljakutse, millega peavad nõustuma nii reisijad kui ka institutsioonid.