Ploßist saab merenduse koordinaator: Hamburgi sadamate tugevdamine on silme ees!

Ploßist saab merenduse koordinaator: Hamburgi sadamate tugevdamine on silme ees!

Christoph Ploß CDU-st saab föderaalvalitsuse uueks meremajanduse ja turismi koordinaatoriks. Föderaalkabineti ametlik ametisse nimetamine toimus 28. mail 2025, pärast seda, kui Ploß järgnes oma eelkäijale Dieter Janecekile rohelistest. Föderaalmajandusminister Katherina Reiche tõstis teda ametisse nimetades esile Ploßi laialdast võrgustikku meretööstuses ning rõhutas tugeva meremajanduse vajadust Saksamaal.

Ploß on Bundestagis tegutsenud alates 2017. aastast ning töötanud transpordi- ja Euroopa komitees alates 2018. aastast. Lisaks temale on Berliinis tihedamalt seotud ka parlamendiliikmed Franziska Hoppermann ja Christoph de Vries. Hamburgi liidupäeva uude koosseisu kuulub kokku 13 liiget, mis on kolm vähem kui varem, kusjuures SPD-l, rohelistel ja CDU-l on kumbki kolm liiget ning AfD-l ja vasakpoolsetel mõlemal kaks liiget.

Keskenduge sadamapoliitikale ja infrastruktuurile

Ploß näeb sadamapoliitikat riikliku ülesandena ja rõhutab eriti selle tähtsust energiavarustuses. Sellega seoses toetab ta föderaalvalitsuse suuremat rahalist toetust meresadamatele. Praegu vastutavad mereinfrastruktuuri eest peaaegu eranditult rannikuäärsed riigid. Sadamakoormuse ühtlustamise raames maksab föderaalvalitsus viiele Põhja-Saksamaa rannikuriigile vaid umbes 40 miljonit eurot aastas.

Sadamate asukohad, eriti Hamburgis, on viimastel aastatel muutunud vähem tähtsaks, mida Ploß peab problemaatiliseks. Ta kutsub föderaalvalitsust üles tugevdama sadamate ühendusi sisemaaga, et vältida ebasoodsat konkurentsi. Tema päevakorras on ka nõudlus uue Köhlbrandi silla ehitamise järele 2030. aastatel ning selliste oluliste taristuprojektide nagu A26 East, A20 ja A39 kiirendamine. Lisaks on vajalik tõhus raudteeühendus Hamburgi ja Hannoveri vahel.

Meremajanduse tugevdamise strateegiad

Kavandatav riikliku sadamastrateegia väljatöötamine on mõeldud meresadamate olulisuse rõhutamiseks, kuid seni ilma kaugeleulatuvate rahaliste kohustusteta. Eriti tähelepanuväärne on Ploßi ettepanek edendada laevandust ja laevandust rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tonnaažimaksu kaudu. Kavas on ka täiendavad meetmed turismitööstuse koormuse leevendamiseks vähemate nõuete kaudu ning raudtee- ja lennuliikluse laiendamine, et tugevdada Saksamaad reisisihtkohana.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ploßiga merenduse koordineerimise eesotsas tuleks anda uusi impulsse Saksamaa sadamatööstuse ja selle infrastruktuuriinvesteeringute suuremaks toetamiseks. Ploß on juba kritiseerinud meresadamate suurt sõltuvust rannikuriikidest ja hoiatanud ebasoodsate konkurentsitingimuste eest, mis võivad tuleneda pelgalt sümboolsest föderaalsest rahastamisest. Samuti nõutakse riiklikku tegevuskava muda eemaldamiseks ja setete tõhusaks haldamiseks.

Meresadamate igakülgseks toetamiseks on ülioluline, et uus föderaalvalitsus tunnistaks meremajandust riikliku ülesandena ja eraldaks selleks vajalikud rahalised vahendid. See on ülimalt oluline mitte ainult majanduse, vaid ka riigi energiavarustuse jaoks, ütles Ploß.

Lisateabe saamiseks lugege aruandeid aadressilt NDR ja Logistika täna.