Merz Soomes: tippkohtumine Vene vägede varjus!

Merz Soomes: tippkohtumine Vene vägede varjus!

Kantsler Friedrich Merz (CDU) sõidab Soome, et osaleda Turus toimuval Põhjamaade tippkohtumisel. NATO alliansi territooriumi kaitsele ja majanduskoostööle keskenduv kohtumine pakub Merzile võimalust kohtuda viie NATO partneri – Norra, Taani, Islandi, Soome ja Rootsi – valitsusjuhiga. Soome visiit on kaheksas riik, mida Merz pärast kolmenädalast ametisseastumist külastab.

Tippkohtumise keskseks teemaks on Venemaa sõjaline surve, eriti arvestades Soome 1340 kilomeetri pikkust piiri Venemaaga. Meedia teated räägivad Venemaa relvajõudude uuendamisest piiri lähedal ning satelliidipiltidel on näha uusi ladusid ja suurt telklaagrit ühes Põhja-Venemaa sõjaväebaasis.

Ööbimine ja kahepoolsed arutelud

Merz jääb Soome ööseks ning plaanib kahepoolseid kõnelusi Soome peaministri Petteri Orpo ja president Alexander Stubbiga. Stubbil on Donald Trumpiga tihedad sidemed ja ta võib anda Merzile väärtuslikke näpunäiteid tema eelseisvaks Valge Maja visiidiks. Merz osaleb ka õhtusöögil koos teiste valitsusjuhtidega keskaegses lossis.

Samal ajal valmistuvad Soome relvajõud võimalikeks sõjalisteks konfliktideks. Kindralmajor Sami Nurmi rõhutab vajadust valmistuda halvimaks, kuna Soome sõjaväeluure prognoosib mitme Venemaa väeosa võimalikku samaaegset rünnakut. Pingelise julgeolekuolukorra tõttu on Soome otsustanud jätkata ajateenistust meessoost kodanikele.

Ukraina ja piirkondliku julgeoleku toetamine

Teiseks tippkohtumise keskseks punktiks on arutelu Venemaa agressioonisõja üle Ukraina vastu. Põhjamaad on Ukraina tugevad toetajad, Taani on üks esimesi riike, kes tarnis Ukrainale hävitajaid F-16. Esile tõstetakse tihedat koostööd Taaniga. Merz käsitleb kõnelustel ka Ukraina sõjalise toetuse küsimust, kuna poliitilised ja julgeolekuprobleemid piirkonnas muutuvad üha suuremaks.

Väljakutset Soome riiklikule julgeolekule on teravdanud ka Venemaa hoiatused NATOga liitumise tagajärgede kohta. Ajaloolane Christian Streit selgitab, et Soome neutraalsus oli pikka aega Nõukogude-Vene välispoliitika oluline element. Nüüd näivad rahu ja sõja mõisted muutuvat üha hägusemaks, nagu märgib Soome parlamendisaadik Jarno Limnell.

Olukord Põhjamaade piiridel nõuab sõjalise planeerimise kõrval ka koordineeritud poliitilist reageeringut. Eelseisev tippkohtumine võib seega olla kogu piirkonna stabiilsuse ja julgeolekupoliitiliste otsuste jaoks ülioluline.

Lisateavet leiate aadressilt lõunasakslased ja Vasikas.