Ülerahvastatud unistuste saared: Euroopa võitleb massiturismi vastu!

Ülerahvastatud unistuste saared: Euroopa võitleb massiturismi vastu!

Massiturism tekitab üha enam väljakutseid Euroopa tihedalt külastatavatele paikadele, eriti saartele. Rekordilise külastajate arvu tekitatud surve ei mõjuta mitte ainult loodusvarasid, vaid mõjutab otseselt ka elanike elukvaliteeti. Vastavalt aruandele Euronews Kohalike elanike protestid nõuavad üha enam võimude tähelepanu. Paljud mõjutatud piirkonnad seisavad silmitsi elukalliduse tõusuga, kuna nõudlus eluaseme ja kohalike teenuste järele kasvab hüppeliselt.

BookRetreats.com-i analüüs näitab, et Maltal on Euroopa suurim turismitihedus, kus ruutkilomeetri kohta on üle 38 700 ööbimise. See äärmiselt suur arv on ajendanud Malta valitsust kehtestama turismikeskustes 4000 päevase külastaja ülempiiri. Samas on plaanis 2034. aastaks tõsta külastajate koguarvu 4,5 miljonini, tekitades küsimusi, kuidas selle koormusega jätkusuutlikult toime tulla.

Ummikud Kanaari saartel

Need suundumused mõjutavad ka Kanaari saari. Lanzarotel, Tenerifel ja Gran Canarial on ööbimisi üle 21 600, 16 873 ja 16 709 ruutkilomeetri kohta. Elanikud nõuavad suuremaid meetmeid külastajate arvu piiramiseks, et kaitsta kohalikku kultuuri. Sarnaseid stsenaariume jälgime ka Ibizal ja Formenteras, kus ööbimised ruutkilomeetri kohta on samuti üle 17 000 ja elukallidus tõuseb. Baleaari saarte piirkondlik valitsus kavatseb turismi ohjeldamiseks kehtestada rangemad litsentsid.

Seevastu Svalbard Norras läheneb teistmoodi ja seal on vaid 2,4 ööbimist ruutkilomeetri kohta. Selle saare eesmärk on edendada säästvat turismi. Ahvenamaa Soomes ja Gotland Rootsis on samuti vähem rahvarohked sihtkohad ja püüavad massiturismi miinuseid minimeerida.

Säästva turismi lähenemisviisid

Kreekas asuv Chios edendab säästvat turismi, kus ööbib vaid 21 000 ööbimist ruutkilomeetri kohta, samal ajal kui El Hierro, üks Kanaari saartest, töötab aastaks 2050 heitkogustevaba lähenemisviisi suunas, vaid 610 ööbimist ruutkilomeetri kohta. El Hierro eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 50% võrra näitab, kuidas kohalikel algatustel võib olla positiivne mõju ökoloogilisele jalajäljele.

Lisaks nendele tasakaalustatud turismi loomise meetmetele rõhutatakse ajaveebi lehel Ilios vajadus massiturismi tervikliku juhtimise järele. Linnades nagu Barcelona ja Veneetsia, mis kannatavad massiturismi väljakutsete all, toovad sotsiaalsed rahutused ja kõrged elukallidused kaasa üha enam meetmeid turismi piiramiseks. Jätkusuutlik lähenemine turismile ei ole kasulik mitte ainult keskkonnale, vaid ka sihtkohtade kultuurilisele identiteedile.

Tehnoloogilised uuendused, nagu targad linnad ja rakendused rahvarohkete kohtade kohta reaalajas teabe saamiseks, võivad samuti aidata massiturismi negatiivseid tagajärgi ohjata. Turistide harimine nende käitumise keskkonnamõjude kohta ja keskkonnasõbraliku reisimise kampaaniad on säästvatest tavadest teadlikkuse tõstmiseks üliolulised.

Lõppkokkuvõttes on vaja leida teadlikum lähenemine turismile, et kaitsta Euroopa sihtkohtade ainulaadseid kultuuri- ja keskkonnaväärtusi. Fodori iga-aastane "No List", mis loetleb sihtkohad, mida reisijad peaksid vältima säästvamat reisimist, on näide sellistest jõupingutustest ja võib olla juhend massiturismi negatiivsete mõjude minimeerimiseks.