Veepuudus ja massiturism: Ibiza on äärel!

Veepuudus ja massiturism: Ibiza on äärel!

Ibiza on augustis järjest enam massiturismi surve all. Külastajate sissevooluga seotud lahendamata probleemid on ilmselged. Üha enam maalilisele saarele suunduvaid turiste ei koorma mitte ainult infrastruktuuri üle, vaid toob kaasa ka tõsise tarnepuuduse. Kuigi merevee magestamise tehased töötavad täies mahus, jääb joogivesi väärtuslikuks ressursiks. Eelkõige Jesúsi elamukompleksis oli peaaegu 50 maja mitu päeva ilma veeta, mis rõhutab infrastruktuuri rasket olukorda. Vastuseks olukorrale on Santa Eulària omavalitsus saatnud hotellidele ja asutustele 50 kirja, et hoiatada neid liigse veetarbimise eest. Kehtestatud reegli järgi tohib inimese kohta päevas tarbida vaid 250 liitrit vett.

Vald on isegi ähvardanud vähendada veevoolu, kui tarbimine jääb liiga suureks. Probleem on selles, et hotellides ja eramajapidamistes on veetarbimist äärmiselt raske kontrollida. Paljud hotellid eiravad muru tõhusat kasutamist, samal ajal imbub lagunenud torude tõttu laiali tuhandeid liitreid vett. Teine suur probleem, mida massiturism teravdab, on liiklusolukord Ibizal. Teed on rahvarohked, eriti augustis, mil ohtlikud möödasõidumanöövrid on tavalised.

Poliitika ja lubadused

Vaatamata ilmsetele väljakutsetele pole poliitilisi lubadusi massiturismi piirata veel ellu viidud. Suur turistide arv ei too kaasa mitte ainult rahvarohkeid tänavaid, vaid ka saarlaste jaoks hinnatõusu. Ibiza ei ole nende probleemidega üksi; Võrreldavad turismipiirkonnad, nagu Horvaatia, Veneetsia ja Barcelona, ​​on samuti hädas liigse turismi negatiivsete mõjudega.

Turism kasvab jätkuvalt kogu Euroopas, eriti Lõuna-Euroopas. 2023. aastal külastas Hispaaniat üle 85 miljoni rahvusvahelise turisti ja 2024. aasta senised andmed näitavad, et esimesel poolaastal oli turisti 42,5 miljonit. See toob kaasa kohalike elanike proteste, mis tulevad massiturismi tõttu tänavatele sellistes linnades nagu Ateena ja Barcelona.

Reaktsioonid ja lahendused teistes piirkondades

Barcelona plaanib 2029. aastaks kaotada kõik puhkuseks üüritud üürid, et luua kohalikele elanikele rohkem elamispinda. Tenerifel toimuvad ka protestid, sest laienev turism kergitab üürihindu ja koormab keskkonda. Veneetsia on alates 2024. aasta aprillist küsinud päevakülastajate eest 5 euro suurust tasu, Kreekas suunatakse 2 miljardi euro väärtuses investeeringuid kliimakaitsesse ja säästvasse turismi.

Horvaatia Dubrovnik on juba võtnud meetmeid, et piirata dokkivate kruiisilaevade arvu ja keelanud kortermajades puhkuseks üürimise. Kopenhaagen edendab säästva turismi algatusi, nagu "GreenKayak" ja "CopenPay". Selgub, et kuigi massiturismi väljakutsetega toimetulemiseks on lähenemisi, puudub paljudes kohtades siiski selge ja terviklik lahendus. Ibiza on näide sellest, kuidas turismitegevuse kasvav surve võib olla nii oluline sissetulekuallikas kui ka märkimisväärne koormus.