Netanyahu ja Trump: toetus Iisraelile Gaza kriisist hoolimata!
Trump alustab Lähis-Ida reisi, kuna Netanyahu eitab vaidlusi. Humanitaarkriis Gaza sektoris süveneb.

Netanyahu ja Trump: toetus Iisraelile Gaza kriisist hoolimata!
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on praeguses poliitilises kliimas, mida iseloomustavad Lähis-Ida löögipunktid, ümber lükanud kuulujutud lahkuminekust USA endise presidendi Donald Trumpiga. Kuidas n-tv.de Netanyahu viitas kümne päeva tagusele telefonikõnele Trumpiga, milles ta kordas oma täielikku toetust Iisraelile.
Kui Donald Trump teeb oma esimese välisreisi Lähis-Itta Iisraeli külastamata, siis Saudi Araabias, Kataris ja Araabia Ühendemiraatides on ta juba käinud. Trumpile avaldab survet eelkõige USA valitsus, kes nõuab Gaza humanitaarkriisi leevendamist. Esmaspäeval tühistatud blokaad oli kestnud üle 11 nädala ja seda süüdistati Hamasi abi pealtkuulamises.
Humanitaarolukord Gaza sektoris
ÜRO on teatanud, et Kerem Shalomi laadimisalalt ei ole seni abivarustust lahkunud, mis halvendab oluliselt humanitaarolukorda Gaza sektoris. ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric ütles, et vaatamata blokaadi lõpetamisele esmaspäeval, toimusid abitarned vaid järk-järgult. Esmaspäeval ületas piiri viis, teisipäeval 93 ja kolmapäeval vähemalt 15 veokit. Näljahäda ärahoidmiseks nõuab ÜRO vähemalt 500 veoautotäit abi päevas.
Olukord Gaza sektoris on toonud kaasa terava kriitika nii kodu- kui välismaal. See kehtib ka selle kohta, et paavst Leo kutsus Iisraeli valitsust lubama abi sõjast räsitud piirkonda. Iisraelis protesteeritakse ka Hamasi blokaadi ja pealetungi vastu, samal ajal kui Kerem Shalomi meeleavaldajate rühm üritab takistada veoautode läbisõitu, kuni Hamas vabastab kõik pantvangid.
Sõjalised operatsioonid ja tsiviilohvrid
Netanyahu teatas, et Iisrael soovib võtta kontrolli alla kõik Gaza sektori piirkonnad, samal ajal kui sõjalised operatsioonid katkematult jätkuvad. Iisrael on väidetavalt korraldanud arvukalt rünnakuid Hamasi vastu oma pealetungi osana vastuseks 7. oktoobril 2023 toimunud terrorirünnakule, milles hukkus umbes 1200 inimest ja rööviti üle 250. Praegu on Hamasi käes endiselt 57 pantvangi, kellest 23 on väidetavalt elus.
Hamasi sõnul hukkus konflikti käigus üle 53 000 inimese, tegemata vahet võitlejatel ja tsiviilisikutel. Neid arve ei ole veel sõltumatult kinnitatud. Gaza tsiviilinfrastruktuur kannatab käimasolevate lahingute tõttu ning Hamasi tervishoiuamet teatab, et kõik Gaza põhjaosa kliinikud ei tööta.
Seda dramaatilist olukorda silmas pidades on tegelik tegelikkus rahvusvahelise tasandi poliitilise dünaamikaga vastuolus. Seos sõjaliste tegevuste ja humanitaartegevuse vahel jääb praeguse konflikti keskseks teemaks.
USA valitsus kui Iisraeli peamine relvatarnija avaldab Iisraeli valitsusele survet humanitaarkriisi vältimiseks, samal ajal kui Netanyahu jätkab kontrolli otsimist Gaza sektori praktiliselt turvamata osade üle.
Lähipäevad võivad saada otsustavaks Gaza sektori elanike saatusele. Samal ajal kui sõjalised konfliktid jätkuvad, on rahvusvaheline fookus jätkuvalt humanitaarolukorral.