Kliimauurija Grimalda: aeglane reisimine kui planeedi tulevikumudel!

Kliimauurija Grimalda: aeglane reisimine kui planeedi tulevikumudel!

2023. aasta oktoobris lahkus käitumisökonomist Gianluca Grimalda töölt Kieli Maailmamajanduse Instituudis (IfW), et reisida Paapua Uus-Guineast Saksamaale keskkonnasõbralikul viisil. Grimalda oli varem Paapua Uus-Guineas seitse kuud uuringuid läbi viinud ega tahtnud lennukiga tagasi tulla, mis viis tema töösuhte lõpetamiseni, kuna tööandja ei leppinud pika reisiajaga. Ta kavatseb jaanuaris asuda uuele ametikohale Masaryki ülikoolis Tšehhis. Oma projektide lõpuleviimiseks rahastas ta Bougainville'is kahte uuringut, mis käsitlevad sealsete põlisrahvaste ühiskondade ees seisvaid väljakutseid.

Esimene tema uurimisprojekt uurib majanduslikku mobiilsust 50 erinevas põlisrahvaste ühiskonnas, teine ​​aga inimeste käitumist kollektiivsetes riskiolukordades, näiteks kliimamuutustes. Grimalda rõhutab vajadust neid küsimusi kohapeal uurida, kuna mõjutatud kogukonnad kannatavad juba praegu kliimamuutuste mõjude tõttu. Tema otsus aeglaselt reisida ei ole mitte ainult isiklik kohustus vähendada oma süsiniku jalajälge, vaid ka avaldus aeglase reisimise asjakohasuse kohta.

Mõjutatud kogukondade väljakutsed

Bougainville'is kinnitavad ka kohalikud hääled kliimamuutuste katastroofilisi tagajärgi. Saare katoliiklike naiste ühingu president Helena Hakena kritiseerib teravalt lääne tööstusriike ja toob esile toorme kaevandamisest tuleneva ohu elatusvahenditele. See on otsene oht inimeste traditsioonilisele eluviisile, kuna vase, liitiumi, nikli ja haruldaste muldmetallide kaevandamine toob kaasa ulatusliku keskkonnahävituse. Huli hõimu esindaja Mundiya Kepanga viitab samuti Aasia ettevõtete põhjustatud metsade hävitamisele Paapua Uus-Guineas ja mis destabiliseerib piirkonda veelgi.

Väiksemate saareriikide olukorra muudavad keeruliseks sellised rahvusvahelised konverentsid nagu COP28 Dubais, mis Ookeani riikidele valmistab pettumust. Nende häält ei võeta sageli kuulda ja Palau president Surangel Whipps juunior kritiseerib lõppdeklaratsiooni, mis sisaldab väikesaarte ebapiisavat kaitset. Need riigid võitlevad kliimamuutuste kohutavate tagajärgedega, sealhulgas äärmuslike ilmastikunähtuste, meretaseme tõusu ja kalavarude vähenemisega. Esimesed kliimapõgenike ümberasumised Paapua Uus-Guineasse on juba käimas, alustades Cartereti saartelt 2000. aastatel. Sellega seoses on Austraalia sõlminud lepingu ka Tuvaluga, mis peaks aastas vastu võtma kuni 280 kliimapõgenikku, kuid president Whipps juunior peab neid plaane ebapiisavaks ja kritiseerib tervete kultuuride ohtu sattumist.

Lahenduste otsimine

Arutelu kliimapoliitika üle jätkab Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) raport, mille eesmärk on selgitada, millised kohustused on riikidel võitluses globaalse soojenemisega. Selle raporti koostamise resolutsiooni tutvustas Vanuatu ja seda toetas 130 ÜRO liikmesriiki. Kliimamuutustega seotud kohustuste aruteludest võtavad osa ka “Väikesaarte Liit” ja “Vaikse ookeani saarte foorum”.

Grimalda, kes on pühendunud oma uurimistöö tulemuste jagamisele Bougainville'i kogukondadega, tunneb, et tema kohustuseks on esindada nende inimeste vaatenurka, kes ei saa endale lennureise lubada. Tema 28 000 kilomeetri pikkune teekond läbi 16 riigi kahe kuu jooksul sümboliseerib vajadust säästvama reisimise järele. Sellega seoses tõstab ta esile aeglase reisimise tähtsust inimeste ja ühiskonna paremaks mõistmiseks. Grimalda usub globaalse energia ülemineku pöördepunkti ja tsiteerib Martin Luther Kingi, et teha selgeks, et vaatamata kõikidele väljakutsetele soovib ta jätkata aktiivset kliimakaitse edendamist.

taz ja Deutschlandfunk teatas vajadusest võtta kliimamuutusi tõsiselt ja kuulda mõjutatud kogukondade hääli.