Miks ma (jälle) lõpetasin kala söömise

Miks ma (jälle) lõpetasin kala söömise

13 -aastaselt sai Kia taimetoitlane, kuid 15 aastat hiljem hakkas ta uuesti kala sööma. Siin kajastab ta, miks see otsus oli vale

Selles, mida ma töö heaks teen, on loomupärane silmakirjalikkus. Ühest küljest kirjutan planeedi olukorrast, nõuan kõrgemaid turismipiire ja tegelen väljasuremiskuuridega, teisest küljest jätkan lendamist, kui tean, et see on halvim viis CO2 heitkoguste osas reisimiseks.

Ma lohutan ennast, et ma ei söö liha, mis on heitkoguste osas halvem süüdlane, aga ma söön kala- ja piimatooteid. Teid üritatakse öelda: "Noh, kala pole nii halb kui liha" - ja see võib nii ökoloogilisest vaatepunktist nii olla, aga kuidas on lood moraaliga?

Keskkonnaküsimus on keeruline ja keeruline, kuid moraalsed loomad, keda me ei pea õitsenguettevõtetes sööma, on või vähemalt peaks olema lihtsam.

Ma sattusin loomade lahingutega suhteliselt varakult. Kell 13 külastasin oma esivanemate kodu Bangladeshis ja nägin tunnistajaks, kuidas kaks lehma tapeti. Kui kõhud rümbast välja tõsteti, vandusin uuesti liha sööma, osaliselt moraalsetest vastuväidetest, osaliselt kõige sügavamast õudusest.

Ma võtsin seda iseenesestmõistetavaks, et teha ilma kaladeta ja seetõttu sain oma ema suure meeleheite taimetoitlaseks.

Sellegipoolest jäin järgmised 15 aastat taimetoitlaseks. 28 -aastaselt hakkasin aga uuesti kala sööma, peamiselt mugavuse huvides. Isegi arenenud riikides nagu Prantsusmaa ja Argentinas polnud restoranidel sageli ühtegi taimetoitu, otsustasin sel juhul kala.

Aeglaselt langes kalad minu dieeti tagasi ja mõnikord leidsin, et valisin selle taimetoitlase alternatiiviga. Ma ei reisinud 2020. aastal üldse, kuid sõin kalu üks või kaks korda kuus.

Põhimõtteliselt sööme liha, sest oleme seda alati teinud ega viitsi seda muuta.

Taimetoitlaste kriitika osas ütleb Mance: "Ärge uskuge, et taimetoitlased vähendavad Amazonast. Kolmveerand sojaoa tootmist lähevad loomasöödasse; vähem kui 5 % läheb tofu ja sojapiimas. Oad on lihtsalt tõhusam, kui oad söövad otse loomade kui loomi. Põllumajanduse laiendamine on suurim individuaalne tugevus, mis loob metsloomi."

kala tõmmatakse sageli võrkude pukseerimisel tundide kaupa

Ta kirjutab kaladest: "Siis on kalu, mida me igal aastal tapame. Teaduslikud uuringud näitavad nüüd tugevalt, et nad tunnevad valu. Kuid loomade heaolu seadusi ei piira suuresti meres asuv kalapüük: sageli tõmmatakse kalad tundide kaupa."

Ma mäletan, et mõni aasta tagasi lugesin artiklit Lõuna -Carolinas asuva akvaariumi kohta, kus oli uskumatult vana Kobie. Eeldati, et kala oli pime ja toetub oma suure paagi põhjas. Söötmise ajal ujus väiksem noorem Cobia paagi põhjas, lükkas vanema kobia ja viis selle pinnale. Niipea kui nad olid söömisega valmis, viisid noored kalad vanemad tagasi põhja. See juhtus iga päev. Kas me võime tõesti öelda, et need kaks olendit polnud tundlikud?

Pärast Mance'i artikli lugemist otsustasin uuesti kala tarbimisest loobuda. Kahjuks ei tähenda see, et saaksin tasuta pileti. Mance kirjutab: "Taimetoitlased peavad piimatooteid üldiselt süüdi, kuna ilmselt see ei too surma. Kuid piimatooted sisaldavad rasedaid lehmi, eraldatakse kohe oma vasikatest ja lüpsid seejärel tarbimiseks. Lahendame ema ja vasika vahelise sideme, kuna meile meeldib see maitse."

Moraalne kohustus on selge: meie heaolu ettevõtetes peaksime lõpetama loomade ja loomsete toodete tarbimise. Isiklikult pole ma valmis ilma juustu ja šokolaadita tegema, mis on lahendus? Kas on üks?

Ma arvan, et kirjaniku Ezra Kleini "ebatäiuslik veganlus" pakub head võimalust. Selle mudeli kohaselt toidab Klein kodus, kuid nõustub, et ta on taimetoitlane reisil või teatud inimestega teatud söögikordadega. See hõlmab tõrke süsteemi ja tagab, et kui ebaõnnestute, ei lange te tagasi täieliku karneväe juurde. Pigem saate seda teha vaba päevana ja jätkata veganite söömist.

Kuulsin nii paljusid inimesi, et lugu mõistab meid loomade kohtlemise eest kõvasti, kuid samad inimesed ütlevad ka: "Aga ma ei saa liha söömist lõpetada", nagu ma ütlen: "Ma ei saa ilma juustuta teha ja ilma šokolaadita teha".

Kui vaatame inimkonna ajaloo kõige kohutavamaid julmusi, on meil keeruline aru saada, kui head, normaalsed inimesed neid aktsepteerima said. Selle mõistmiseks peame lihtsalt vaatama sisse. Me teame täpselt, kuidas te terror olete. Ja me, nagu sinagi, otsustame jääda rahulikuks ja jätkata.