Idioodid välismaal: kas peaksite rääkima?

Idioodid välismaal: kas peaksite rääkima?

Mis on õige reaktsioon turistidele, kes käituvad valesti?

Olen alati olnud skeptiline introvert vs ekstravert dihhotoomia suhtes. Selle teooria levinud tõlgendus viitab sellele, et inimeste isiksused kuuluvad ühte või teise kategooriasse. Tegelikkuses jääb enamik meist aga ilmselt kuhugi nende kahe vahele.

Olen üldiselt enesekindel inimene, mulle meeldib avalik esinemine ja mulle meeldib uute inimestega kohtuda, kuid mul on ka terve annus Briti varu. Võimaluse korral eelistan vältida vastasseisu ja mõtisklen vaikselt inimeste levitamise või joone hüppamise üle, selle asemel, et rääkida ja luua stseeni.

Harvadel juhtudel olen sattunud Londoni metroos vaidlustesse (seda on peaaegu võimatu mitte teha), kuid tavaliselt on need olnud pigem märgistatud õpetajad kui karmid litsid.

Tundsin end nagu rokkstaar, kes kutsus välja tüübi, kes mulle poolel teel küünarnukiga taha lõi, aga nüüd mõistan, et kõlasin nagu kooliõpetaja...

— Kia Abdullah (@KiaAbdullah) 31. jaanuar 2013

… "Kas teil on vaja seda mängu mängida?"

— Kia Abdullah (@KiaAbdullah) 31. jaanuar 2013

Mitu korda olin oma teel tunnistajaks asjadele, mis tekitasid minus ebamugavust (turistid elevantide seljas, lääne mehed idamaades liiga noore välimusega tüdrukutega, turistid, kes pilkasid loomi) – aga ma ei öelnud kunagi midagi.

Selle aasta jaanuaris olime Sri Lankal Kaudulla rahvuspargis, kui selline juhtum juhtus. Tasandiku ühes otsas polsterdas õrnalt läbi muru kari kauneid Aasia elevante.

Teises otsas oli pikk rivi maastureid, igaühes vähemalt neli turisti. Olukorras oli midagi ebaautentset, kuid ma ei saanud teiste turistide soovile elevante näha rohkem ette heita kui need lahti võtta. Lõppude lõpuks olid need olendid hämmastavad.

alt="Elevandid Kaudulla rahvuspargis Sri Lankal">Atlas ja saapadElevandid Kaudulla rahvuspargis Sri Lankal

Vahtisime aukartusega, osad vaikselt pildistasid. Ja siis hakkas grupp turiste elevantidele vilistama ja laulma, et neid lähemale meelitada. See kestis paar minutit, hävitades idülli ja häirides elevante.

Heitsin kurjategijatele oma parima surmava pilgu, kuid nad jäid teadmatuks. Pärast veel paariminutilist vilistamist ja karjumist kummardus Hollandi turist teisest sõidukist nende juurde ja ütles: "See on rahvuspark, mitte teemapark. Austage." Nad jäävad kohe vait.

Mõned meist tänasid Hollandi turisti – aga miks me ei olnud ise sõna võtnud? Kas me kartsime olla ebaviisakad? Nuusk olla? Kas ignoreeritakse? Mis on halvim, mis juhtuda võis?

Ma mõtlesin selle küsimuse üle tükk aega. Füüsilise kättemaksu ohtu ei olnud, vaid suuliste protestide vähene võimalus. Miks olid nii paljud meist vaikinud, kui olime nii selgelt nördinud?

alt="Pikk sõidukite rivi Kaudulla rahvuspargis Sri Lankal">Atlas ja saapadPikk rivi sõidukeid Kaudulla rahvuspargis Sri Lankal

Mõtlesin sellele episoodile hiljutisel Mauritiuse reisil. Käisime Seven Colored Earthsis, kus on väike aedik hiiglaslike kilpkonnadega. Kilpkonni kaitsesid kaks madalat tõket ja lähedal asuv silt, mis palus turistidel kilpkonni mitte ületada ega puudutada. (Mõnele inimesele tuleb sellest rääkida.)

Kahjuks hakkas grupp turiste end kilpkonnadega silitama ja koos poseerima. Mees hüppas üle esimese tõkke ja kükitas kilpkonna kõrvale foto tegemiseks. Peagi järgis tema abikaasa eeskuju ja ka teised turistid seisid pildistamisvõimaluse nimel rivis.

Tundsin kuidas veri mu peas peksles. Otsisin ringi ja otsisin ohvitseri (jah, ma olen see inimene), kuid ei leidnud. Kui paar hüppas üle teise tõkke, raputasin ma oma Briti reservi maha ja hiilisin nende poole.

"Siin on tõkked põhjusega," ütlesin. Nad vaatasid mind imestunult. Koputasin aia vastu. "Need tõkked on siin põhjusega." Viipasin neile, et nad välja tuleksid.

alt="Kilpkonnad seitsmevärvilisel maal Mauritiusel">Atlas ja saapadHoiame seitsmevärvilise maa kilpkonnadest distantsi

Peeter liitus minuga ja kui turistid abiväge nägid, väljusid nad ja rivi läks laiali. Tundsin end osaliselt võitjana ja osaliselt vihasena. Siin olid need kuulsusrikkad olendid vapustaval saarel India ookeanis ja meil kõigil vedas nendega koos olla – kuid ilmselt sellest ei piisanud.

Olen varem rääkinud piirist kohusetundliku keskkonnakaitse ja ülemeeliku sitapea vahel ning ma tõesti vihkan olla töötegija või pätt, kuid loomade ja looduse väärkohtlemise nägemine ajab mind tõesti vihaseks.

Ma tean, et mõnikord on süüdi teadmatus – mitte kavatsus. Elevandiga ratsutamine oli mu bucket listis pikka aega ja siis sain teada, kuidas see võimalik on ja sain sellest kiiresti lahti. 2008. aastal silitasin Miami loomaaias krokodillipoega, kelle suu oli kinni teibitud – midagi, mida ma nüüd kahetsen.

Teadmatus on muidugi parem vabandus kui loomade heaolu räige hoolimatus, kuid see ei vabasta meid kohustusest eksliku käitumise vastu sõna võtta. On oluline, et tegutseksime ise, sest alati pole julget hollandlast, kes meie eest kõneleks. Lõpetagem pealtvaatajateks olemine ja hakkame sõna võtma.

Kuidas halva käitumise vastu sõna võtta

Ole viisakas. Tean oma kogemusest, et rahulikuks jääda on raske, aga nagu me raamatus Ära anna papaiat ütleme, läheb kena palve palju kaugemale kui ebaviisakas olemine. Paljudel juhtudel käituvad turistid nii, nagu nad käituvad, sest nad ei tea midagi paremat, nii et kohtle neid vastavalt.

Rääkige halvasti käituvate turistide vastu, kuid kasutage kohalikega diskreetsust. Küsitav käitumine võib olla osa kohalikust kultuurist või religioossetest kommetest ning sellisel juhul peaksite püüdma oma võõrustajaid mitte solvata.

Juhtudel, kui on riskantne või kohatu isiklikult sõna võtta, tegutsege laiemalt. Tõstke probleemi teadlikkust, kirjutage TripAdvisori arvustus, märgistage ettevõte sotsiaalmeedias ja esitage kaebus kohalikule omavalitsusele.

Julgustage teisi sõna võtma. Kui me kõik alistume kõrvaltvaataja efektile, ei muutu midagi, seega jaga seda postitust ja/või julgusta oma sõpru, perekonda ja jälgijaid rääkima, kui nad näevad välismaal ekslikku käitumist.

Ärge pakkuge papaiat: 101 nõuannet teie esimeseks ümbermaailmareisiks, meie õppetunnid teedel oldud aastatest.

Missioon: Atlas & Boots

      .