Šveitsi turism tõusuteel: vaatamata ebakindlusele suurem ööbimiste arv!

Šveitsi turism tõusuteel: vaatamata ebakindlusele suurem ööbimiste arv!

Šveitsi turism näitab lühiajaliselt positiivseid kasvutrende ja võib lähiaastatel veelgi hoogu juurde saada. 2024. aasta suve prognoos näitab ööbimiste kasvu 2%, kokku 24,9 miljoni ööbimiseni. Seda kasvu soodustavad suured rahvusvahelised sündmused, nagu naiste jalgpalli Euroopa meistrivõistlused ja föderaalne võimlemisfestival Lausanne'is. Lisaks toetavad kõrge tööhõive ja reaalpalkade taastumine sisenõudlust, mis toob kasu turismisektorile.

2025. aasta suveks prognoositakse Šveitsi külaliste ööbimiste mõõdukat kasvu 1,4%, mis vastab 157 000 täiendavale ööbimisele. Nõudlus Euroopa turgudelt peaks samuti veidi kasvama, täpsemalt 0,8% ja seega 54 000 ööbimise võrra. Eriti rõõmustav on asjaolu, et USA nõudlus püsib stabiilsena, kasvades 4,2% ja ööbimiste arvuga 279 000. Kuid vaatamata nendele positiivsetele väljavaadetele on ka pikaajalisi ebakindlusi, mis võivad mõjutada Šveitsi turismi alates talvehooajast.

Pikaajaline ebakindlus ja väljakutsed

Peamine ebakindluse allikas on USA kaubanduspoliitika tegevuskava, millel võib olla negatiivne mõju turismisektorile. Saksamaa nõudlus seevastu võiks toetada Šveitsi turismi, sest just Saksa turistid esindavad Šveitsi turismi suurimat kliendigruppi.

USA nõudluse langus võib aga olla võrreldav langusega 2008. aasta finantskriisi ajal, mis muudab olukorra kriitiliseks. Seoses ebakindla maailmamajanduse olukorraga kardetakse ka seda, et Hiina turistidele viisade väljastamine võib nõudlust mõjutada. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas arenevad grupireisid Hiinast, mis on samuti turismitööstuse fookuses.

Vaadates tagasi 2008. aasta finantskriisile

Praeguse keskkonna ebakindlus viib paratamatult tagasivaateni täpselt 17 aastat tagasi alanud finantskriisile. Lehman Brothersi panga kokkuvarisemine 15. septembril 2008 tõi kaasa ülemaailmse finants- ja majanduskriisi, mis ei jätnud Šveitsi mõjutamata. Šveitsi pangandussektor sai tõsiselt kannatada, eriti UBS ja Credit Suisse, mis kannatasid märkimisväärselt kõrge riskitasemega kriisi tõttu. Kuid Šveitsi majandus suutis kriisist teiste riikidega võrreldes suhteliselt puutumatult välja tulla.

Finantskriis tõi kaasa dollari ja euro kriisi, mille tulemuseks oli Šveitsi frangi kallinemine, samas kui ekspordihinnad tõusid mõõtmatult. Šveitsi keskpank (SNB) vastas 2011. aastal minimaalse vahetuskursiga 1,20 franki euro kohta, millest ta loobus 2015. aastal. Selle aja jooksul stabiliseerisid SNB sekkumised Šveitsi ekspordiettevõtete kasumimarginaalid.

Üldiselt suutis Šveits kriisist üle saada ilma võlgade kogunemiseta, millele aitasid kaasa tugevad majandussektorid ja madalad valitsuskulud. Viimase kümnendi jooksul on võlataset vähendatud ja riigikassa on tõsistest väljakutsetest hoolimata püsinud heas seisukorras.

Finantskriisi õppetunnid peaksid andma Šveitsile väärtusliku perspektiivi turismisektori praegustele ja tulevastele arengutele, mis on pidevalt võimaluste ja väljakutsete vahel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Šveitsi turismi põhialused on tugevad, kuid tulevik sõltub erinevatest välismõjudest. Muula ja Šveitsi info näitavad, et sektor suudab vaatamata praegusele ebakindlusele jätkata oma seisukohta, kui vajalikud tingimused on täidetud.