Šveitsi turism tõusuteel: kõrgem ööbimine jääb ebakindlusest hoolimata!

Šveitsi turism tõusuteel: kõrgem ööbimine jääb ebakindlusest hoolimata!

Lausanne, Schweiz - Šveitsi turism näitab lühikese etteteatamisega positiivseid kasvu kalduvusi ja võib lähiaastatel jätkata juhtimist. 2024. aasta suve prognoos räägib üleöö suurenemisest 2% kuni 24,9 miljoni raieõhtuni. See kasv on inspireeritud suurematest rahvusvahelistest üritustest, näiteks Euroopa naiste jalgpalli meistrivõistlused ja Lausanne'i föderaalne võimlemisfestival. Lisaks toetab kõrge tööhõive tase ja reaalpalkade taastamine sisenõudlust, millest on kasu turismisektorile.

2025. aasta suvel prognoositakse Šveitsi külaliste logimisõhtute mõõdukat kasvu 1,4%, mis vastab 157 000 täiendavale ööbimisele. Samuti väidetakse, et Euroopa turgude nõudlus tõuseb pisut, eriti 0,8% ja seega umbes 54 000 raieõhtut. Fakt, et USA nõudlus püsib stabiilsena, on eriti rõõmustav, kasv on 4,2% ja 279 000 metsaraieõhtu. Vaatamata nendele positiivsetele väljavaadetele on ka pikaajalisi ebakindlusi, mis võivad Šveitsi turismi talvehooajast tulla.

pikaajalised ebakindlused ja väljakutsed

Peamine ebakindluse tegur on USA kaubanduspoliitika tegevuskava, millel võib olla turismisektorile negatiivne mõju. Saksa uurimised seevastu võiksid toetada Šveitsi turismi, kuna Saksa turistid esindavad Šveitsi turismi suurimat kliendigruppi.

Kuid USA -st langev nõudlus võib olla võrreldav langusega 2008. aasta finantskriisi ajal, mis muudab olukorra kriitiliseks. Seoses ebakindla ülemaailmse majandusolukorraga on ka hirmu, et Hiina turistide viisade eraldamine võib nõudlust mõjutada. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas Hiinast pärit grupireisiliiklus areneb, mis on ka turismitööstuses.

2008. aasta finantskriisi ülevaade

Praeguse keskkonna ebakindlus viivad paratamatult finantskriisile, mis võttis oma tulemuse täpselt 17 aastat tagasi. Bank Lehman Brothersi kokkuvarisemine 15. septembril 2008 tõi kaasa ülemaailmse finants- ja majanduskriisi, mis ei jätnud ka Šveitsi puutumata. Šveitsi pangandussektorit mõjutas tõsiselt, eriti UBS ja Credit Suisse, mis kannatas kõrge riskitasemega kriisi tõttu. Šveitsi majandus oli aga teiste riikidega võrreldes kriisist suhteliselt kergelt väljas.

Finantskriis tõi kaasa dollari lagunemise ja eurokriisi, mille tulemuseks oli Šveitsi frangi uuendamine, samas kui ekspordihinnad tõusid mõõtmatult. Šveitsi riiklik pank (SNB) reageeris 2011. aastal minimaalse muutuse kulgu 1,20 euro kohta, millest ta 2015. aastal taas loobus. Selle aja jooksul stabiliseerisid SNB sekkumised Šveitsi ekspordifirmade kasumimarginaalid.

Üldiselt suutis Šveits omandada kriisi ilma võlgade kogunemiseta, mida eelistasid kindlad majandussektorid ja valitsuse madalad kulutused. Viimase kümne aasta jooksul on võlga vähenenud ja riikide kassad on tõsistele väljakutsetele vaatamata jäänud heas seisukorras.

Finantskriisi õpetused peaksid andma Šveitsile turismisektori praeguste ja tulevaste arengute jaoks väärtusliku vaatenurga, mis on pidevas pinges võimaluste ja väljakutsete vahel.