Perekonna ajalugu ja identiteet: romaan Naine kuul inspireerib!

Perekonna ajalugu ja identiteet: romaan Naine kuul inspireerib!

Pierre Jarawani 4. aprillil 2025 ilmunud romaan “Naine Kuul” käsitleb võimsalt perekonnaajaloo politiseerimist ja Liibanoni keerulist identiteedikriisi. Jarawan on 496-leheküljeline ja hinnaga 26 eurot loonud teose, mis ulatub kaugemale isiklikust ajaloost ja süveneb sügavalt Lähis-Ida kultuurilisse ja poliitilisse reaalsusesse. Peategelane Maroun el Shami, kes emigreerub koos emaga Liibanonist Kanadasse, kehastab seda võitlust identiteedi ja kuuluvuse pärast, heites samal ajal valgust oma perekonna ajaloole ja selle juurtele.

Kümneaastasena Montrealis Fritz Langi filmi näinud Maroun õpib McGilli ülikoolis füüsikat ja on seetõttu ainuke Liibanoni juurtega üliõpilane. 1960. aastatel asutas ta Liibanonis Liibanoni raketiühingu, mille ajalugu on samuti raamatus käsitletud. Käsitletakse olulisi poliitilisi küsimusi, sealhulgas Armeenia genotsiid, millest tema vanaema Anoush põgenes, aga ka praegused väljakutsed, nagu korruptsioon Liibanonis ja 2020. aasta araabia kevade mõju.

Perekonna ajalugu ja identiteet

Romaani keskne element on Marouni ühe lapselapse Lilithi identiteedi otsimine. Ta on eriti huvitatud oma armeenia juurtega vanaemast ja läheb Beirutisse, et Anoushi kohta rohkem teada saada. See teekond pole mitte ainult isiklik, vaid peegeldab ka Liibanoni ees seisvaid sügavaid pingeid ja väljakutseid.

Liibanoni sotsiaalset olukorda iseloomustavad identiteedikonfliktid, mida toidavad ajaloolised narratiivid. Vähemalt 20% sealsest elanikkonnast elab praegu Süüria põgenikena, mis muudab Beiruti õhustiku veelgi pingelisemaks. Kuigi Liibanoni ja Süüria põgenike kooseksisteerimine on suures osas hea, valitseb kristlikes kogukondades sageli umbusk. Rita Makhlouf, kes juhib lastekodu, võitleb oma naabruses vastuvõtmisega, tuues esile sügavad lõhed Liibanoni sotsiaalses struktuuris.

Poliitilised pinged ja kultuuriline identiteet

Liibanonis on nn sektantlik süsteem, mis toob endaga kaasa nii stabiilsuse kui ka hapruse. Erinevad usukogukonnad, kokku 18, annavad riigile teatava mitmekesisuse, kuid toovad endaga kaasa ka konflikte. Ajaloolised identiteedid, mida sageli vaidlustatakse, muudavad ühise Liibanoni identiteedi otsimise pidevaks väljakutseks. Kui šiiidid on viimastel aastakümnetel saavutanud ühiskondliku mõju, siis Hizbollah’d peetakse Liibanonis legitiimseks erakonnaks, samas kui rahvusvaheline diskursus on sageli teistsugusel seisukohal.

Jarawani romaan seob need keerulised teemad omavahel jutustamisstiili kaudu, milles on ühendatud vaimukus, originaalsed kujundid ja iroonilised elemendid. Romaani ülesehitus järgib tagasilugemismustrit, mis on paralleelne Marouni arengu ja erinevate sotsiaalsete probleemidega. Lõppkokkuvõttes heidab „Naine Kuule” valgust küsimusele, kuidas saab perekonna ajalugu salvestada ja edasi anda konfliktide taustal.

Selle isikliku ja poliitilise ajaloo kombinatsiooniga pakub Pierre Jarawan liigutava sissevaate Liibanoni rahva väljakutsetesse ja unistustesse ning samal ajal mõtisklust inimidentiteedist, mis kajastub ajaloos.