San Agustin: Colombia müstilised naljakad näod
San Agustin, Colombia on unine väike linn, mis on maetud riigi edelaosa lainetavatesse rohelistesse küngastesse. Kahjuks puudub linnas värvilise Guatape või veetleva Salento ilus ja maaliline võlu, kuid see korvab selle Colombia kõige ilusama arheoloogilise pargiga, mis asub jalutuskäigu kaugusel. 1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Parque Arqueológico on koduks enam kui sajale 3300-aastasele ausambale, mille on raiunud kivisse piirkonna kuulsad hispaanlastest pärit müürseppad. Võrreldes Moai kujudega Lihavõttesaarel, kuigi mitte päris samas mastaabis, esindavad nad mõnda ilusat...
San Agustin: Colombia müstilised naljakad näod
San Agustin, Colombia on unine väike linn, mis on maetud riigi edelaosa lainetavatesse rohelistesse küngastesse. Kahjuks puudub linnas värvilise Guatape või veetleva Salento ilus ja maaliline võlu, kuid see korvab selle Colombia kõige ilusama arheoloogilise pargiga, mis asub jalutuskäigu kaugusel.
1995. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Parque Arqueológico on koduks enam kui sajale 3300-aastasele ausambale, mille on raiunud kivisse piirkonna kuulsad hispaanlastest pärit müürseppad.
Võrreldes Moai kujudega Lihavõttesaarel, kui mitte päris samas skaalas, kujutavad need päris veetlevaid, kui mitte lausa jubedaid looma-inimese hübriidolendeid. Kihvad näod naeratavad sulle iga nurga alt kohmetult, kui sa eksled mööda metsaradasid ja ronid rohelistel mäetippudel.
Kujude ja nende rajanud tsivilisatsiooni ümber on palju mõistatusi. Vaatamata aastakümneid kestnud arheoloogilisele renoveerimisele ja uurimistööle, pole siiani selgeid vastuseid, miks need kujud (ja miks nii palju) nikerdati ja püstitati.
Rituaalsed matmistraditsioonid on kõige populaarsem seletus. Kuna aga selle hispaania-eelse tsivilisatsiooni kohta on dokumenteeritud tõendeid vähe või üldse mitte, jääb see tõenäoliselt igaveseks saladuseks.
Üks oletus oli, et kohalik elanikkond võis tarbida hallutsinogeenseid San Isidro seeni, mis kasvavad metsikult lähedal asuvatel rohelistel ja viljakatel nõlvadel. See võib seletada kujutatud ussipäiseid inimesi, seksihulle ahve ja muid üsna häirivaid (ja lõbusaid) kivipilte.
Pargis ringi liikudes tundsin end kindlasti natuke nagu vanakooli Livingstone'i stiilis maadeavastaja. See võis olla tingitud sellest, et komistasime mingil hetkel teel üsna suure tarantli otsa või oli see lihtsalt sellest, et kandsin oma lemmikekspeditsioonisärki.
Olgu kuidas on, aga teadmine, et kujud ja hauakambrid pärinevad salapärasest ajast, mida ei Hispaania kolonisaatorid ega inkade impeerium ei suuda seletada, tekitas teatud elemendi vana maailma romantikast ja nostalgiast.
Peapargis on neli peamist vaatamisväärsust, sealhulgas pingeline ronimine Alto de Lavapatasele, mis on vanim saitidest, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. Parki jõudes on väike, kuid informatiivne muuseum ja külastuskeskus, kus pargi töötajad annavad pargi kaardi.
Olenevalt teie entusiasmist väga vanade ja üsna jubedate looma-inimese hübriidkujude vastu, on piirkonnas ka teisi kohti, mida uurida. Alto de los Idolos, El Tablon, La Chaquira, El Purutal ja La Pelota on kõik võimalik jalgsi, džiibiga või hobusega tutvuda.
- alt=“San Augustin“>
- alt=“san-agustin-kolumbien-anreise“>
- alt=“San Augustin“>
- alt=“San Agustin-Statue“>
- alt=““>
- alt=““>
- alt=“Tarula“>
- alt=“Peter mit einer San-Agustin-Statue“>
- alt=““>
- alt=““>
- alt=““>
- alt=““>
Kuidas ma San Augustini pääsen?
Parque Arqueológico asub San Agustini keskusest 2,5 km jalutuskäigu kaugusel. Asukoht on hästi tähistatud ja kergesti leitav. Saadaval on ka kohalikud taksod. San Agustin vajab sinna jõudmiseks pisut pühendumist. Bogotast (10-12 tundi) ja Popayánist (6-7 tundi) on otsebussid.
Küll aga olime tulemas Medellinist, mis tähendas 14-16 tundi bussisõitu lähedalasuvasse Pitalitosse. Siit peate seejärel sõitma 45-minutilise ühistaksoga San Agustinisse (4000 COP p inimese kohta), mis sõltuvalt juhist võib teid majutuskohta viia või mitte. Andsime oma juhile veel 2000 COP-i jootraha, kui ta meid mäest üles hotelli viis.
Ettevaatust – buss Popayáni suunas oli eriti piinav asi! “Tee” on pikkadel lõikudel asfalteerimata ja seetõttu väga auklik ning meil ei vedanud, et meie buss katki läks, mis tähendab, et pidime kaks tundi teeservas ootama ja siis järgmise poole rabelema. Olge valmis selleks, et teie märgitud reisiaeg võib kahekordistuda!
Võime soovitada hotelli La Casa de François, kus me telkisime, kuid mis pakub ka ühiselamuid ja privaatseid tube, kus on kohapeal korralik restoran ja kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule.
vana=““>
Lonely Planet South America sisaldab põhjalikku reisijuhti riigi kohta, mis sobib ideaalselt neile, kes soovivad avastada nii populaarseimaid vaatamisväärsusi kui ka vähem reisitud teed.
.