Kliimateadlik reisimine: ülevaated seiklustunde juurde naasmisest

Kliimateadlik reisimine: ülevaated seiklustunde juurde naasmisest

Tänapäeval on säästva reisimise teema muutumas üha olulisemaks. Oma raportis kajastab autor reisimisharjumuste muutusi, mida eriti mõjutas pandeemia ja keskkonnateadlikkuse kasv. Mõned aastad tagasi oli ökoreisid vähem esindatud, kuid arutelu enda süsinikujalajälje üle on hoo sisse saanud. Eelkõige on sügava muutuse vallandanud mõiste “lennuhäbi”, mis on ühiskonnas kinnistunud alates selle loomisest 2017. aastal selliste prominentsete esindajate nagu Greta Thunbergi poolt. Ebamugavustunne, mida lendamine endaga kaasa toob, mõjutab üha enam inimeste reisikäitumist Keskkonnadisainer teatatud.

Pandeemia tõi kaasa ka reisimise massilise vähenemise, pannes paljud mõtlema oma varasema reisisoovi üle. Autorile meenuvad üksluised jalutuskäigud sulgemiste ajal ja väljakutsed soodsate kaugrongiühenduste leidmisel. Vana reisivaimu järgimiseks ja lõunamaa sõbrale külla sõitmiseks otsustas ta Flixbusi pileti kasuks. Reisi koguaeg oli muljetavaldav 20 tundi, mida ta soovis vaatamata sageli ebameeldivatele kogemustele puhke- ja bussijaamades nautida täiel rinnal.

Häbist lendamisest uhkuseni

Mõiste "lennuhäbi", mida rootsi keeles tuntakse kui "flygskam", viitab lendamise keskkonnamõjuga seotud ebamugavusele. Kuna lennureisid panustavad märkimisväärselt ülemaailmsesse CO2 heitkogusse, väheneb huvi siselendude vastu. Rootsis oli siselendude langus kuni 9%. Samal ajal on märgata "rongiuhkuse" kasvu, reisijad jagavad uhkusega oma rongikogemusi sotsiaalmeedias. See peegeldab muutuvat vaadet reisimisvõimalustele.

Kuna teadlikkus lennureisi keskkonnamõjudest kasvab, suureneb nõudlus kliimasõbralikumate alternatiivide, näiteks öiste rongiühenduste järele. Sellega seoses registreeris Rootsi Raudtee ärireiside arvu 12% kasvu. Üha enam inimesi valib oma keskkonnajalajälje vähendamiseks alternatiivseid transpordivahendeid, näiteks ronge.

Reisimise tulevik

Praegused väljakutsed on selged: kuigi mõned lennufirmad püüavad oma keskkonnamõju kompenseerida süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise projektide rahastamisega, on tee säästvama lennureisini pikk. Samuti arendatakse selliseid tehnoloogiaid nagu biomass, mis võib olla CO2 neutraalne. Oluline samm selles suunas oli esimene edukas biomassi lend üle Atlandi, mille viis läbi Virgin Atlantic.

Selge on see, et lisaks individuaalsele vastutusele on lennuliikluse keskkonnamõjude jätkusuutlikuks käsitlemiseks vaja võtta ka suuremaid meetmeid. Autor plaanib edaspidi taas kasutada soodsaid rongiühendusi, et muuta enda reisiharjumusi ja arvestada senise liikumisega säästlikuma reisimise nimel. See suurendab reisi ootusärevust ja lootust suuremale teadlikkusele reisimise kui terviku käsitlemisel Ajakirjandus teeb kokkuvõtte.