Trump toob valged lõuna-aafriklased pagulastena: genotsiid või poliitiline show?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Esimene rühm Lõuna-Aafrika põgenikke saabub USA-sse, Trump kritiseerib diskrimineerimist ja plaanib naturalisatsiooni.

Erste Gruppe südafrikanischer Flüchtlinge in den USA angekommen, Trump kritisiert Diskriminierung und plant Einbürgerung.
Esimene rühm Lõuna-Aafrika põgenikke saabub USA-sse, Trump kritiseerib diskrimineerimist ja plaanib naturalisatsiooni.

Trump toob valged lõuna-aafriklased pagulastena: genotsiid või poliitiline show?

Esimene rühm valgeid pagulasstaatusega lõuna-aafriklasi on saabunud USA-sse. Umbes 50 inimest, sealhulgas mehi, naisi ja lapsi, maandusid Washingtonis tšarterlennuga Johannesburgist ja sõitsid sealt erinevatesse osariikidesse. USA president Donald Trumpi valitsus on lubanud võimaldada põgenikel kiiresti naturaliseerida ja räägib "genotsiidist" Lõuna-Aafrika valgete farmerite vastu. See on tekitanud märkimisväärseid poleemikaid nii USA-s kui ka rahvusvaheliselt. President Trump kritiseeris meediat selle teema kajastamise eest ja süüdistas Lõuna-Aafrika valitsust tema riigi valgete talunike vastu suunatud vägivalla valimatus kujutamises.

Eksperdid tõid aga välja, et Trumpi väited põhinevad paremäärmuslikul vandenõuteoorial. Lõuna-Aafrika tegelikkus näitab, et vägivaldne kuritegevus mõjutab kõiki elanikkonnarühmi ega ole suunatud ainult valgete lõuna-aafriklaste vastu. Kuigi Trump rõhutab, et ta ei hooli farmerite nahavärvist, tõstab ta selle teema siiski oma argumendi keskmesse.

Pagulaste vastuvõtt ja poliitiline taust

Teade, et valgetele lõuna-aafriklastele antakse USA-s pagulasstaatus, tuleb Trumpi administratsiooni laiema ümberasustamistegevuse käigus. 2025. aasta veebruaris teatas ta määrusega, et toetatakse kodanikke, kes põgenevad riiklikult toetatud diskrimineerimise eest. See otsus on vastuolus USA piirava pagulaspoliitikaga teiste piirkondade suhtes. Trump süüdistab Lõuna-Aafrika valitsust valgete vähemuste, eriti afrikaanrite diskrimineerimises ning kritiseerib uut sundvõõrandamise seadust, mis lubab maa tagastada ajalooliselt ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

See avalikes huvides sundvõõrandamisi lubav seadus on mõeldud kompenseerima apartheidiajast pärit ajaloolist ebaõiglust ja näeb ette kompensatsioonimaksed mõjutatud maaomanikele. Eksperdid on juhtinud tähelepanu, et seadust pole veel rakendatud, ja väidavad, et idee, et valgeid lõuna-aafriklasi ähvardab seadusandluse alusel diskrimineerimine, on alusetu.

Reaktsioonid ja rahvusvahelised suhted

Reaktsioon Trumpi väljaütlemistele oli vastuoluline. Kuigi mõned toetavad teda, raamistavad paremäärmuslased tema narratiivi, teised, nagu Gareth Newham Julgeolekuuuringute Instituudist, hoiatavad sellise retoorika ohtlike tagajärgede eest. Need arengud on pingestanud ka diplomaatilisi suhteid USA ja Lõuna-Aafrika vahel. Lõuna-Aafrika valitsus lükkas USA meetme tagasi kui poliitiliselt motiveeritud ja rääkis "desinformatsiooni ja propaganda kampaaniast". Rahvusvaheliste suhete ministeeriumi pressiesindaja Chrispin Phiri rõhutas väidete alusetust.

Pagulastena riiki sisenemise lubade saamine võtab tavaliselt aastaid, kuid valged lõuna-aafriklased pidid ootama vaid paar kuud. Trumpi administratsioon plaanib sel aastal vastu võtta kokku umbes 1000 aafriklast, põgenikud saavad erakorralist abi pagulasasjade föderaalsest büroost. See otsus pole mitte ainult vastuoluline, vaid ka nähtav märk muutuvast pagulaspoliitikast USA-s.

Sündmused Lõuna-Aafrikas ja USA poliitikakujundajate reaktsioonid näitavad, kui keerulised ja mitmekihilised on rassismi, ajaloolise ebaõigluse taastamise ja rahvusvahelise pagulaspoliitika küsimused. Areng on jätkuvalt tuliseks aruteluks nii riigis kui ka mujal.

Lisateabe saamiseks külastage oz-online.de või rollingstone.de.

Quellen: