Ligipääsmatuse poolused: eikuskil

Ligipääsmatuse poolused: eikuskil

Ligipääsmatuse poolused on vaieldamatult maadeavastajate tõelised viimased piirid. Aga kus ja mis need on?

Mind on pikka aega köitnud maakera kõige kaugemad paigad ja eepilised avastusretked nendeni jõudmiseks. Olen veetnud lugematul arvul pikki hommikuid voodis lamades, sirvides tohutuid teatmeteoseid Antarktika uurimise kangelasajastu kohta, ja veelgi pikemaid pärastlõunaid sirvides hiiglaslikke kaarte, mis kirjeldavad eepilisi seiklusi üle taltsutamatute ookeanide.

Just nimed Amundsen, Livingstone ja Magellan ning nende arusaamatud lood kaugetest maadest, avamerest ja seiklustest inspireerisid mind esmalt reisima. Kaasaegsete maadeavastajate jaoks tähistavad ligipääsmatuse poolused inimkonna haarde välispiire meie planeedil.

Mis on ligipääsmatuse poolused?

Mitte segi ajada põhja- ja lõunapoolusega, ligipääsmatuse poolused on planeedi kõige raskemini ligipääsetavad kohad. Neid määratletakse kui juurdepääsupunktist kõige kaugemal asuvat geograafilist asukohta, olgu selleks rannajoon, rannikuala või märkimisväärne geograafiline koht. Nad on sageli näotud, vaenulikud ja alati kauged.

Tavaliselt pole nendeni jõudes näha ühtegi maamärki, monumenti ega vaatemängu, nii et need pakuvad tavaliselt huvi ainult maailma avastajatele, seiklejatele ja hulludele.

Ligipääsmatuse põhjapoolus

85°48′N 176°9′W

Põhjapoolus, mida sageli nimetatakse ligipääsmatuse arktiliseks pooluseks, asub Põhja-Jäämere punktis, mis on Ellesmere'i, Komsomoletsi ja Genriyetta saartest võrdsel kaugusel. Kaasaegsed satelliidiandmed on kinnitanud, et vahemaa on 1008 km (626 miili).

alt="Juurdepääsmatuse poolus – põhjapoolus">Unistuste aegLigipääsmatuse poolused on tavaliselt kaugel

Algselt arvati, et see asub praegusest asukohast 214 km (133 miili) kaugusel ja selle ületamiseks korraldati mitu ekspeditsiooni, esiteks Sir Hubert Wilkins, kes lendas sellest lennukiga üle 1927. aastal, ja seejärel Nõukogude jäämurdja 1958. aastal. Sir Wally Herbert väitis, et jõudis selleni esimesena 1 koeraga968.

Enamik nõustub, et praegune ligipääsmatuse põhjapoolus jääb viimase ebaõnnestunud katsega 2006. aastal vallutamata.

alt="Juurdepääsmatuse poolus Google Earthi põhjaosas">Google EarthLigipääsmatuse põhjapoolus

Ligipääsmatuse lõunapoolus

82°53'14″S 55°4'30″E

Ligipääsmatuse lõunapoolus on Antarktika lõunapoolsest ookeanist kõige kaugemal asuv punkt. Mandrit ümbritsevate pidevalt nihkuvate jääriiulite tõttu on ligipääsmatuse lõunapooluse täpne asukoht endiselt tõlgendatav.

Aastaid peeti lõunapoolusele ligipääsmatuks Nõukogude uurimisjaama Polyus Nedostupnosti kohas, kuhu 1958. aastal püstitati Moskva suunas Vladimir Lenini büst. Sellele ajaloolisele ligipääsmatuse lõunapoolusele jõudis 2007. aastal teadlaste meeskond, kes leidis mahajäetud rongijaama ja Lenini büsti.

alt=“ligipääsmatuse poolus – Lenini Antarktika”>Cookson69/CC BY-SA 3.0Ligipääsmatuse lõunapoolus arvati algselt olevat nõukogude uurimisjaam

Scotti polaaruuringute instituut on eri kriteeriume kasutades tuvastanud ligipääsmatuse lõunapooluse teises kohas (vt allpool olevat kaarti).

Lisaks leidis Briti Antarktika uuring selle kahes erinevas kohas: üks peegeldab kõige kaugemat kaugust rannikust; teine, jääriiulite välisservadest kõige kaugemal.

alt="Antarktika ligipääsmatuse poolus">Google EarthLigipääsmatuse lõunapooluse erinevad asukohad

Ookeaniline ligipääsmatuse poolus

48°52,6′ S 123°23,6′W

Ookeanilist ligipääsmatuse poolust tuntakse ka kui "Punkt Nemo", mis viitab kapten Nemole, tegelasele Jules Verne'i 1869. aasta raamatus "Kakskümmend tuhat liigat mere all". Point Nemo on Vaikse ookeani maast kõige kaugemal asuv punkt, mis asub Pitcairni saarte osast Ducie saarest 2688 km (1670 miili) kaugusel.

alt=“Google Earthist lõuna pool ligipääsmatuse poolus – 1″>Google EarthNeed tähed tähistavad lähimat punkti, mille oleme ookeanipoolusele jõudnud

Ookeani ligipääsmatuse poolusele kõige lähemal asuvad maamassid on:

• Ducie Island im Norden
• Motu Nui (Teil der Osterinsel) im Nordosten
• Maher Island in der Antarktis im Süden
• Chatham Island im Westen
• Südchile im Osten

Ligipääsmatuse mandripoolused

Euraasia46°17′N 86°40′ENagu ligipääsmatuse lõunapoolus, asub ka Euraasia poolus ookeanist kõige kaugemal maismaal. See asub Loode-Hiinas Kasahstani piiri lähedal, 2645 km (1644 miili) kaugusel merest ja 320 km (20 miili) Ürümqi linnast põhja pool.

alt="Euraasia poolus">Colegota/CC BY-SA 3.0Euraasia ligipääsmatuse poolus

2007. aasta uuring seadis selle kahtluse alla ja soovitas veel kahte võimalikku asukohta. Uuringus väideti, et esialgses arvutuses ei võetud arvesse Põhja-Siberis asuvat Obi lahte, mis tungib 1000 km (600 miili) sügavusse maismaa sisse.

Need poolused asuvad endiselt Hiinas Xinjiangi loodeosas. Nendes kohtades on kaugus merest vastavalt 2510 km ja 2514 km, mis on umbes 120 km lähemal kui seni arvati.

Põhja-Ameerika43,36°N 101,97°W Lõuna-Dakotas USA-s asub Põhja-Ameerika ligipääsmatuse poolus. Alleni linnast vaid 11 km (7 miili) põhja pool asuv poolus ei valmista tänapäevasele seiklejale suurt väljakutset. See asub lähimast rannikust 1650 km (1024 miili) kaugusel.

Lõuna-Ameerika14.05°S 56.85°WLõuna-Ameerika ligipääsmatuse mandripoolus asub Brasiilias, Mato Grosso osariigis lähimast linnast Arenápolisest 44 km (27 miili) kaugusel. See asub lähimast rannikust 1512 km (940 miili) kaugusel.

Aafrika5,65°N 26,17°ETAafrika ligipääsmatuse poolus on lähimast rannikust 1814 km (1127 miili) kaugusel. See asub Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise kolme piiri lähedal. Lähim linn on Obo Kesk-Aafrika Vabariigis, 49 km kaugusel.

Austraalia 23,17°S 132,27°E või 23°2′S 132°10′ Austraalia ligipääsmatuse poolust võivad tähistada kaks punkti, mis mõlemad asuvad lähimast rannikust 920 km (570 miili) kaugusel. Lähim linn on Papunya, mis asub mõlemast positsioonist 30 km edelas.

Atlandi ookean 24°07'36.1″N 42°12'07.7″ WKuigi ametlikku asukohta pole kindlaks tehtud, on ühe hinnangu kohaselt Atlandi ookeani ligipääsmatuse poolus Bermuda ja Cabo Verde vahel poolel teel.

India ookean 45°42’22.2″S 93°30’03.5″EE Samamoodi asub India ookeani ligipääsmatu poolus hinnanguliselt peaaegu poolel teel Kergueleni saarte (enam tuntud kui Desolatsiooni saarte) ja Austraalia lääneranniku vahel.

vana=““>

Põhipilt:Unistuste aeg

      .