Ebakindlus digitaalajastul: eksperdid arutavad ohtude ja lahenduste üle

Ebakindlus digitaalajastul: eksperdid arutavad ohtude ja lahenduste üle

31. mail 2025 toimus Abbazias kõrgelt hinnatud üritus, millel esinesid ettekannetega sellised tuntud esinejad nagu Konrad Paul Liessmann ja Barbara Zehnpfennig. Liessmann arutles oma loengus valede mõiste üle filosoofias ja viitas mõtlejatele nagu Platon ja Nietzsche. Ta viitas ka advokaat Mischa Senni "ebatäpsuse eeldusele", et tuua valgust digitaalse suhtluse väljakutsetele. Zehnpfennig seevastu seadis kahtluse alla Hippiase dialoogi autorsuse ja võttis sihikule pühendunud teadlased, kes tema arvates esindasid kallutatud vaatenurki.

Teises arutelus rääkis ajakirjanik Christo Buschek raskustest andmekogumite erapoolikuse käsitlemisel. Ta illustreeris oma teemat Hiinas uiguuride vangilaagrite avastamise näitel satelliidianalüüsi abil. Tema märkused näitavad, kui oluline on andmetega kriitiliselt suhtuda, eriti ajal, mil digitaalne vägivald ja desinformatsioon sagenevad.

Küberohud ja digitaalne turvalisus

Relvajõudude endine digitaalturvaohvitser Walter Unger hoiatas ürituse ajal tungivalt ebakindluse eest, mida tarkvara ja küberrünnakud endaga kaasa toovad. Eriti murettekitav oli vähene tähelepanu Lääne ohtudele, mis tema arvates vajab kiiret lahendamist. Küsimusele relvajõudude pabervarusüsteemide kohta Unger aga selget vastust ei andnud.

Neuroteadlane Joachim Bauer käsitleb tulevastes aruteludes ohtusid, mida tehisintellekt ja virtuaalmaailmad inimkonnale kujutavad. Sellised teemad muutuvad tehnoloogia ja ühiskonna praeguseid arenguid arvestades üha olulisemaks.

Digivägivald ja selle mõju demokraatiale

Teine võtmeprobleem on digitaalne vägivald, mis muutub demokraatia jaoks üha tõsisemaks probleemiks. Müncheni tehnikaülikooli globaalse tervise professori Janina Steinerti tehtud uuring näitab, et peaaegu iga teine ​​poliitiliselt aktiivne inimene, kes satub digitaalse vägivalla ohvriks, kohandab oma suhtlusharjumusi. Mõjutatud inimesed tunnevad, et nad on sunnitud oma sisu muutma või külastama sotsiaalmeedia platvorme harvemini. Eriti murettekitav on see, et peaaegu iga neljas haigestunud naine on mõelnud avalikkusest täielikult eemalduda.

Poliitikud nagu Yvonne Magwas CDU-st hoiatavad, et sellised püsivad rünnakud söövitavad demokraatlikku kooseksisteerimist. HateAidi tegevdirektor Anna-Lena von Hodenberg rõhutab, et poliitiliselt aktiivsete inimeste kaitsmiseks on vaja kiiret tegutsemist. Samuti kutsub ta üles looma parteide sees kontaktpunktid asjassepuutuvate isikute jaoks, et seda probleemi tõsisemalt käsitleda.

Nende väljakutsetega toimetulemiseks peaksid sotsiaalmeediaplatvormide operaatorid olema senisest enam seotud digiteenuste seaduse (DSA) nõuetega. See näeb ette, et vaenu õhutavate kommentaaride ja valeinformatsiooni vastu tuleb võtta meetmeid. Mark Zuckerberg teatas aga, et Facebook ja Instagram on USA-s vähem reguleeritud, mistõttu on vihakommentaaride eest vastutusele võtmine keerulisem. Sarnaseid tendentse võib näha ka Elon Muski ja Platform X puhul.

EL-is seisab Zuckerberg silmitsi DSA-ga, mida on raske jõustada, samas loodab ta USA presidendilt toetust EL-ile avaldatava surve leevendamiseks. Luisa Neubauer, pühendunud keskkonnakaitse häälekandja, rõhutab, et ohud ei piira tema pühendumust. Ta näeb igas ohus stiimulit töötada õiglasema ja kaasavama ühiskonna nimel.

Käsitletavad teemad kujundavad praegust arutelu digitaalse turvalisuse, kommunikatsiooni ja väljakutsete üle, mida meie ühiskond praegu peab ületama. Samas mõtiskleb autor toidu ja kultuuri sügavalt juurdunud seose üle Itaalias ning annab soovitusi pandeemia ajal tähelepanelikuks tegutsemiseks, nagu vaktsineerimise ajakohasena hoidmine ja kontakti vältimine. [Falter] teatab, et see on väga oluline mitte ainult tervise, vaid ka kultuurilise identiteedi jaoks.