Veekriis Hispaanias: rannahoovihma kadumine põhjustab proteste!
Hispaania seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega veepuudusega tegelemisel, eelkõige massilise turismi tõttu. Eelmisel aastal võttis riik vastu umbes 94 miljonit turisti, mis tõi kaasa elamiskulude tõusu, eluasemepuuduse ja märkimisväärse surve veevarudele. Hispaania Keskkonnahariduse ja Tarbijakaitse Organisatsioon (ADEAC) kavatseb nüüd astuda samme turistide suurenenud veetarbimise vastu. Üks vastuoluline küsimus on kaaluda avalike duššide kaotamist randades – meede, mis võib potentsiaalselt vähendada veekasutust. Olukorda halvendab veelgi püsiv põud ja sademete puudumine. Kataloonias on juba välja kuulutatud eriolukord, et võtta kiireloomulisi meetmeid...

Veekriis Hispaanias: rannahoovihma kadumine põhjustab proteste!
Hispaania seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega veepuudusega tegelemisel, eelkõige massilise turismi tõttu. Eelmisel aastal võttis riik vastu umbes 94 miljonit turisti, mis tõi kaasa elamiskulude tõusu, eluasemepuuduse ja märkimisväärse surve veevarudele. Hispaania Keskkonnahariduse ja Tarbijakaitse Organisatsioon (ADEAC) kavatseb nüüd astuda samme turistide suurenenud veetarbimise vastu. Üks vastuoluline küsimus on kaaluda avalike duššide kaotamist randades – meede, mis võib potentsiaalselt vähendada veekasutust.
Olukorda halvendab veelgi püsiv põud ja sademete puudumine. Kataloonias on juba välja kuulutatud eriolukord, et võtta kiireloomulisi meetmeid veevarude kaitseks. Turismivaldkond panustab veetarbimisse märkimisväärselt, eriti kõrghooajal. Mallorcal kasutab üks puhkaja iga päev 250–450 liitrit vett, samas kui turism tervikuna moodustab ligikaudu veerandi kogutarbimisest. Kuigi ennustatakse, et 2025. aastaks jätkub vett, näeb ADEAC tulevikus vajadust tegutseda.
Protestid ja pilootprojektid
Olukord Kanaari saartel on pingeline, sest seal on juba toimunud meeleavaldusi, millest osa on kasvanud vägivaldseks, eriti Tenerifel. Kasvava surve vastu võitlemiseks on Sanxenxos (Galicia) läbi viidud pilootprojekt näidanud, et rannaduššide vältimine võib tegelikult vähendada veetarbimist. Sanxenxo muutus oli lihtne ja elanikkond nõustus sellega suuresti. See võiks olla eeskujuks teistele piirkondadele sarnaste sammude kaalumisel.
Hispaania arengud peegeldavad suuremat väljakutset kogu Vahemere piirkonnas. WWF-i andmetel on Vahemeri ihaldatuim puhkusekoht maailmas ja seda külastab aastas 220–320 miljonit külastajat. UNWTO prognooside kohaselt kahekordistub see arv 2025. aastaks 655 miljonini. Kontrollimatu turism kujutab märkimisväärset ohtu piirkonna hapratele ökosüsteemidele ja mageveevarudele, suurendades survet niigi haavatavatele piirkondadele.
Üleskutse säästvale turismile
WWF rõhutab, et turistide massilise sissevooluga kaasnevad kaitsemeetmed ebapiisavalt. Tundlikke rannikualasid kahjustab ka külastajate voog ise. Nõutakse piiriüleste kaitsemeetmete kehtestamist ja loodusturismi edendamist. Kümme haavatavat Vahemere merepiirkonda vajavad uusi kaitsealasid ja rannikualade majandamise kohandusi, sealhulgas Baleaari saared, kus turismil on keskkonnale märkimisväärne mõju.
WWF-i eesmärk on kaitsta Vahemere loodust massiturismi negatiivsete mõjude eest ja edendada vastutustundlikku turismi. Selleks on algatamisel erinevad valdkonnaprojektid, mis keskenduvad elurikkuse säilitamisele ja säästvale kalapüügile. Kuna Vahemere piirkonna looduse ees seisvad väljakutsed süvenevad, on nii Hispaanias kui ka teistes Vahemere piirkonna riikides vaja leida tõhusaid lahendusi veepuuduse vastu võitlemiseks ja keskkonna säilitamiseks.
[Merkur] teatab, et ... ja [WWF] lisab, et ...