Otsides vihjeid: märter jääb projekti 515 fookusesse

Otsides vihjeid: märter jääb projekti 515 fookusesse

Aastatel 2021–2025 elluviidava projekti 515 eesmärk on koordineerida märtrite säilmete otsimist Vietnamis ja korraldada nende kogumist. Valju Vietnam.vn Sõjaveteranide provintsiühendus teeb tihedat koostööd provintsi sõjalise juhtimise ja juhtkomiteega 24. Projekti eesmärk on koguda ja kontrollida teavet märtrite, nende haudade ja tuvastamata säilmete kohta.

Viimase viie aasta jooksul on välja antud üle 2100 teabelehe ning kogutud 200 blanketti ohvri- ja matmispaikade kohta. Võimud on korraldanud ka küsitlusi, koostanud võrdlusandmeid ja loonud kaarte, mis aitavad märtrite säilmete otsimisel. Tegevuste tipphetk oli märtrite säilmete mälestamine ja matmine 31. mail 2025 Ninh Hoa – Van Ninhi märtrite kalmistul.

Märtrite tuvastamise tegevus

Veteranide ühenduse liikmed viisid läbi väliuuringuid ja võrdlesid sõjalisi dokumente. 2022. aastal avastasid nad Gugana piirkonnast märter Ca La Ni säilmed ja kaevasid need välja. Märter Giang Van Mani säilmed kaevati samuti pärast kuus kuud kestnud kooskõlastamist välja ja maeti Hanoisse 2022. aastal. Cam Ranhi linna veteranide ühendus leidis 2024. aastal Cam Loci piirkonnast kaks märtrit.

Provintsiaalpartei komitee ja provintsi rahvakomitee eestvedamisel jätkab projekt 515 igakülgset dokumenteerimis- ja propagandatööd, et suurendada ühiskonnas teadlikkust ja vastutust märtrite ees. Üle 17 800 ühingu liikme, kellest paljud on lahingukogemusega, osalevad aktiivselt märtrite tuvastamises ja otsimises.

Sõjaohvrite tuvastamine ja dokumenteerimine

See käib paralleelselt tegevusega Vietnamis Föderaalne arhiiv Saksamaal viidi läbi uuringud koeramärkide kohta, mis koos jäänustega aitavad selgitada sõjas hukkunute saatust. Identifitseerimissiltide leidmisel tuleks säilmete kättesaamisest teavitada vastavaid riigiühendusi või kohalikke omavalitsusi. Föderaalarhiiv võtab ülesandeks määrata identifitseerimissildi kandjate nimed.

Oluline on, et identifitseerimissilt jääks leiukohale; see on identifitseerimisprotsessi jaoks hädavajalik. See protseduur võimaldab surmajuhtumeid parandada ja ümber matta isiklikesse haudadesse. Pääste käigus leitud isiklikud esemed saab üle anda kõigile elavatele omastele.

Föderaalarhiivi jäänusteta koeramärgid aga üldiselt ei huvita, kuna need on sageli vaid pinnapealsed leidud. Föderaalarhiivis peetavate kataloogide kaudu töödeldavate identifitseerimismärgendite dekrüpteerimise taotlustega võib kaasneda kulud kuni 20 eurot kontrollitud tunnusmärgise kohta.

Uurimistööks tuleb esitada täidetud kasutusavaldus, et selgitada välja sõduri nimi ja saatus. Vastavalt seadusesätetele avaldatakse teavet füüsiliste isikute kohta alles kümme aastat pärast surma, kusjuures kaitseaeg lõpeb hiljemalt 100 aastat pärast sündi, kui surmaaastat ei ole võimalik kindlaks teha.