Suche
Mein Konto
Piiskopid palverännakul: tähistame Nicaea 1700. aastapäeva Roomas!
Heike Springhart ja Stephan Burger reisivad 10.–14. juunil 2025 Rooma, et tähistada Nicaea kirikukogu 1700. aastapäeva ja edendada oikumeenset vahetust.
Piiskopid palverännakul: tähistame Nicaea 1700. aastapäeva Roomas!
Badeni evangeelse kiriku piirkondlik piiskop Heike Springhart ja Freiburgi peapiiskopkonna peapiiskop Stephan Burger on tegemas tähtsat reisi Rooma. See toimub teisipäevast, 10. juunist kuni laupäevani, 14. juunini ja tähistab Nikaia kirikukogu 1700. aastapäeva tähtsat aastapäeva. Valju ebfr.de Sellel reisil tõstavad nad esile oikumeenilist koostööd ja vahetavad mõtteid erinevate vestluskaaslastega.
Springhart rõhutab Nikaia usutunnistuse olulist rolli ülemaailmse kristliku kogukonna jaoks, mis on olnud ühendavaks usutunnistuseks 1700 aastat. Arvestades praeguseid poliitilisi pingeid, sõdu ja sotsiaalset ebaõiglust, on see ühise usu aluseks olemine eriti oluline. Burger kirjeldab eelseisvat teekonda kui märki kirikute suurenenud usaldusest ja ühisest vaimsest teest.
Rooma reisi programm
Visiit algab 10. juunil olulise kohtumisega Püha Peetruse basiilikas. Järgmisel päeval, 11. juunil võtsid Springhart ja Burger osa üldaudientsist. Kavas on ka juudi kvartali külastus, millele järgneb sõnaliturgia Max Josef Metzgeri mälestuseks.
Edasised tegevused on planeeritud neljapäevale ja reedele. Nende hulka kuuluvad vahetus kuuria kardinal Kurt Kochiga ja külastus Evangeelsete Kirikute Föderatsiooni. Plaanis on ka vestlus Itaalia põgenikeabi agentuuri “Mediterranean Hope” esindajatega ning kohtumine Rooma kuuria kristlaste ühtsuse edendamise osakonnas.
Nikaia kirikukogu tähendus
2025. aastal möödub 1700 aastat Nikaia kirikukogust, mille kutsus kokku keiser Constantinus aastal 325 pKr. Valju ekhn.de Selle nõukogu otsused on tänapäevalgi silmapaistva tähtsusega ja kehtivad kõigis konfessioonides.
Peamisteks arutelupunktideks olid ülestõusmispühade kuupäeva määramine, usutunnistuse sõnastamine ning küsimused Jumala ja Jeesuse olemuse kohta. Vaieldavaks teemaks oli Jumal Isa ja Jumal Poja suhe, mille piiskop Arius kahtluse alla seadis. Nõukogu otsustas, et Jeesus Kristus ei ole loodu osa, vaid on loomingu autor koos Jumal Isaga. See teeb põhimõttelise väite, et Jeesus on Jumalaga „üht olevus” ja annab seega otsustava panuse rahu saavutamisse Rooma impeeriumis.