Liidupäev otsustab: komiteed kõigile – AfD protesteerib ägedalt!

Liidupäev otsustab: komiteed kõigile – AfD protesteerib ägedalt!

5. juunil 2025 kiitis Liidupäev heaks valimiste kontrolli, puutumatuse ja kodukorra komisjoni tõlgendava otsuse. See otsus tehti CDU/CSU, SPD, Alliance 90/The Roheliste ja Vasakpoolsete häältega, samas kui selle vastu hääletas ainult AfD parlamendifraktsioon. Otsus käsitleb õigust esitada juurdepääsumenetluses kandidaate alaliste komisjonide esimehe ja aseesimeeste kohta.

Otsus põhineb kodukorrakomisjoni ettekandel (21/303) ja möönab, et parlamendirühmale ei või anda õigust esitada juurdepääsumenetluses kandidaate sama komisjoni mõlemale ametikohale. See on kooskõlas aastakümnete pikkuse parlamendipraktikaga, mis soosib esimehe ja aseesimehe erinevat fraktsioonilist kuuluvust. Komisjoni koosolekud, eriti 1. juunil, tugevdasid seda reeglit.

Otsuse taust

Komisjoni esimees Macit Karaahmetoğlu (SPD) ja koalitsioonifraktsioonid rõhutavad erinevate fraktsioonide kuuluvuse suurt tähtsust. Üks mure, mille liidu parlamendirühm on samuti tõstatanud, on vabade kohtade vältimine, mis võib tekkida, kui üks fraktsioon täidab mõlemat kohta. Selle jaotuse eesmärk on tagada komisjonide tegutsemisvõime. SPD näeb võimalikku piirangut ka komisjonide tegutsemisvõimes, kui mõlemal kohal on sama fraktsioon.

Roheliste fraktsiooni pressiesindaja rõhutab, et senine praktika seob kõiki fraktsioone ning opositsiooni ei välistata. Seevastu AfD kritiseerib otsust ja näeb valimisotsuse põhjendamatust. Ta rõhutab, et vabade kohtade põhjuseks on teatud kandidaatide valimata jätmine.

Komisjonide roll Bundestagis

Bundestagi tehniline töö toimub suures osas komisjonides, mis on parlamendifraktsioonidest tehnilisemalt organiseeritud. Näiteks õiguskomisjon, eelarvekomisjon ja petitsioonikomisjon. Nende komisjonide koosseis põhineb fraktsioonide proportsionaalsel esindatusel, mis tähendab, et koosseis peab kajastama fraktsioonide omavahelisi suhteid täiskogu istungil. Seda nimetatakse peegelpildi põhimõtteks.

Komisjoni esimees on põhiseaduslikult oluline, kuna see võib mõjutada vähemuse parlamentaarset kontrolliõigust. Sellest hoolimata on komisjoni esimehel samad hääleõigused kui teistel liikmetel. Komisjonide liikmete nimetamise eest vastutavad tavaliselt parlamendirühmad, komisjonide moodustamise otsustab aga Bundestag oma kodukorras sätestatud autonoomia raames. Põhiseadusega nõutavate komisjonide hulka kuuluvad väliskomisjon ja petitsioonikomisjon.

Bundestagi uus otsus näitab, kui oluline on võimu ja vastutuse jaotus parlamentaarsetes struktuurides. See tagab, et erinevad poliitilised vaated kajastuvad ka komisjonide tegevuses.