Võitlus vabaduse eest: Chemnitzi näidendid nõuavad arutelu

Võitlus vabaduse eest: Chemnitzi näidendid nõuavad arutelu

2025. aasta juunis ootab teatrisõpru Chemnitzis põnev programm, mis käsitleb ühiskonna aktuaalseid probleeme. Teatrikollektiiv Pièrre.Vers näitab endises Chemnitzi nukuteatris etendust “Goldstück” motoga “Kuritegevus ja vastupanu”. Verena Güntneri näidend räägib naisest, kes vabaneb vägivaldsest suhtest ja võitleb rahalise sõltumatuse eest. Samas on lugu lapsest, kes satub parempoolsesse stseeni ja muutub radikaliseeruvaks. See seos ei käsitle mitte ainult isiklikke saatusi, vaid ka parempoolsete jõudude esilekerkimist feministlikust vaatenurgast. Esietendus toimub 13. juunil kell 19, teine ​​etendus 14. juunil kell 19. Asukoht on An der Markthalle 7, 09111 Chemnitz.

Teine esiletõst on muusikateater "Louise", mida mängitakse Chemnitzi ooperiteatris. 1900. aastal esietendunud ja pikkadeks aastateks unustusehõlma jäänud Gustave Charpentier’ ooper räägib loo noorest naisest, kes soovib oma unistuste elluviimiseks välja murda oma varjulisest, kuid piiravast vanematekodust. Režissöör Rahel Thiel sai suhete detailidele tähelepanu pööramise eest positiivseid hinnanguid. Etendus on kavas 8. juunil kell 17.00. ja kestab 165 minutit koos vaheajaga. Ooperiteater asub aadressil Theaterplatz 2, 09111 Chemnitz.

minevik ja olevik

Chemnitzis esitletakse ka nukuteatrit “Eksperiment minu vanaisal”. Selles teoses pühendavad kaks kunstnikku Gundula Hoffmann ja Karen Breece oma esivanemate rollile natsirežiimi ajal. Nad uurivad ja jagavad oma avastusi laval, pöörates erilist tähelepanu vaikimise mõjule esivanemate tegemistest. Uuenduslikus lavastuses on onu kujutatud nuku kujul. Etendus on kavas 30. mail kell 20.00. Spinnbaus, Altchemnitzer Straße 27, 09120 Chemnitz ja kestab 70 minutit ilma vaheajata.

Pühendumine perevägivalla ja naiste õiguste probleemidele ei ole uus, vaid aastakümnete jooksul on see vaid tugevnenud. Naiste varjupaikade olemasolu, mis pakuvad kaitset otsijatele varjupaika, on tänu 1970. ja 1980. aastate Uuele Naisliikumisele. 1970. aastate alguses ei olnud perevägivald Saksamaal veel avalikult tuntud probleem ja puudus terminoloogia. Aktivistid korraldasid naistevastase vägivalla teemalisi avalikke arutelusid ja lõid selliseid struktuure nagu naiste varjupaigad kaitstud aladena, kuhu mehed ei pääse. 1974. aastal asutati Saksamaa esimene autonoomne naiste varjupaik.

Kaitse ja solidaarsus

Praeguseks on Saksamaal ligikaudu 350 ja Šveitsis 18 naiste varjupaika, mis on koduvägivalla all kannatanute jaoks olulised kontaktpunktid. Igal aastal jõulude ajal sagenevad perevägivalla juhtumid ja paljud naised lükatakse ruumipuuduse tõttu ruumidest ära. Need väljakutsed toovad esile vajaduse jätkata koduvägivallast kõnelemist ja naiste õiguste eest seismist. 1997. aastal muutus abielus vägistamine Saksamaal lõpuks kriminaalkuriteoks. Need õiguslikud ja sotsiaalsed edusammud on tingitud jätkuvast sotsiaalsest seotusest naistevastase vägivalla probleemiga, mida on jätkuvalt hädasti vaja.

Eelseisvad sündmused Chemnitzis ja naiste varjupaikade liikumise ajalooline käsitlemine näitavad, et kultuuriline pakkumine on tihedalt seotud ka sotsiaalpoliitiliste probleemidega. Selles mõttes ei ole kunst ainult meelelahutus, vaid ka teadlikkust loov ja arutelusid algatav meedium.