Mallorca mäss: 8000 meeleavaldajat nõuavad vähem turismi!

Mallorca mäss: 8000 meeleavaldajat nõuavad vähem turismi!

Palma de Mallorcal lahvatas möödunud nädalavahetusel kohalike viha massiturismi üle. Umbes 8000 inimest avaldas meeleavaldust kasvava külastajate arvu ja sellega seotud probleemide vastu moto „Menys turisme, més vida” („Vähem turismi, rohkem elu”) all. Protestimarss viis Plaça d’Espanyalt Passeig del Borni promenaadile. Osalejad skandeerisid loosungeid nagu "Kui sa armastad Mallorcat, ärge hävitage seda!" ja nõudis hädasti vajalikku pööret turismis.

Protestid ei olnud suunatud mitte ainult piirkondlikele ja riiklikele valitsustele, vaid ka otse turistidele endile. Osa meeleavaldajaid pritsis puhkajaid kriitilisele olukorrale tähelepanu juhtimiseks veepüstolitega. Vaba aja majandusteadlase Anna Burtoni sõnul on saare massiturismi õiguslik raamistik kriitika all. Ta rõhutab, et kohalike elanike elukvaliteedi säilitamiseks peab valitsema tasakaal turismist saadava majandusliku kasu ning sotsiaalsete ja keskkonnakulude minimeerimise vahel.

Kasvavad turistivood ja nende tagajärjed

Baleaarid ootavad 2025. aastal rekordarvu külastajaid üle 20 miljoni turisti, mis on üle 5 miljoni rohkem kui aasta varem. 2024. aastal on juba praegu palju turiste, umbes 13,5 miljonit. Suurimat gruppi esindab Saksamaa klientuur, kus saabujaid on üle 5 miljoni ja kasv on 9% võrreldes 2023. aastaga, mil saarel veetis aega juba 3 miljonit sakslast. Turistid kulutasid Baleaaridel kokku 22,4 miljardit eurot, mis on mullusega võrreldes 12% rohkem.

Kuid tohutul tõusul on ka puudusi. Kõrged üürihinnad, piiratud elamispind, prügi ja müra on vaid mõned probleemid, mida turism veelgi süvendab. Meeleavaldajad ei nõua mitte ainult külastajate arvu piiramist, vaid ka moratooriumi kruiisidele ja turistide rentimise lõpetamist. Katusalgatuse pressiesindaja Jaume Pujol kritiseeris piirkondliku valitsuse teadmatust pärast sarnaste protestide puhkemist 2024. aasta juulis.

Turismi ohjeldamise meetmed

Teistes massiturismist mõjutatud Euroopa linnades on juba võetud drastilisi meetmeid. Sellised linnad nagu Barcelona ja Veneetsia on kehtestanud ranged reeglid ja keelud. Näiteks Barcelonas on plaanis aastaks 2028 keelata 10 000 lühiajalise üürimise kinnisvara. Veneetsias peavad turistid kõrghooajal maksma sissepääsutasu ja suured reisigrupid ei ole enam lubatud. Sarnaste määruste üle võiks arutada ka Mallorcal, et säilitada sotsiaalne ja ökoloogiline tasakaal.

• Einige mögliche Maßnahmen zur Beschränkung des Tourismus sind:
• Tickets für Tagesbesucher
• Obergrenzen für touristische Betten
• Marketingkampagnen für nachhaltigen Tourismus
• Erhöhte Tourismusabgaben oder -steuern

Anna Burtoni argumendid, et piirkondade aastaks sulgemine pole mõttekas, rõhutavad vajadust leida läbimõeldud lahendusi. Barcelona näide näitab, et turistide surve linnadele püsib katkematu ning kohalike elanike identiteedi ja elukvaliteedi kaitsmiseks on vaja kiiresti ümber mõelda.

Kuigi Baleaaride saared ootavad rekordilist külastajate arvu, jääb üle oodata, kuidas Palma protestiliikumine mõjutab piirkondlikke ja riiklikke otsustajaid. Meeleavaldajate eesmärk jääb selgeks: jätkusuutlik ja keskkonnateadlik turismipoliitika, mis arvestab ka kohaliku elanikkonna vajadusi.

Kuidas Merkuur aruannete kohaselt võib vajadus tasakaalustada turismikasumit sotsiaalsete ja keskkonnakuludega lähitulevikus viia Baleaari saarte turismi käsitluses põhjapanevate muutusteni. Küsimusi saagikuse maksimeerimise kohta võib tõstatada ka teistes mõjutatud Euroopa piirkondades.

Olukord Mallorcal on endiselt pingeline ja üleskutsed turistide voogude oluliseks vähendamiseks on valjemad kui kunagi varem. Tuleb leida tasakaal majandusliku edu ja kohalike inimeste vajaduste vahel.

Lisateavet protesti ja selle tausta kohta leiate raportist päevauudised eemaldada.