Prora: KdF-i unistusest turistini – mis toimub Läänemere piirkonnas?

Prora: KdF-i unistusest turistini – mis toimub Läänemere piirkonnas?

Läänemeri on Saksamaa puhkajate seas jätkuvalt väga populaarne. Eelmisel aastal külastas Läänemere saari Rügenit ja Hiddensee-d ligikaudu 1,4 miljonit turisti. Erilise kuvandiga peab aga võitlema eelkõige Prora ümbrus Binzi lähedal. Kunagine KdF kompleks, mida paljud puhkajad väldivad, on paiga turismiarenduse arutelude keskmes. See teatab derwesten.de.

Algselt 1930. aastatel kavandatud suuremahulise projekti raames, mille eesmärk oli luua Saksa töötajatele taskukohaseid puhkusevõimalusi, ehitati Prora kompleks arhitekt Clemens Klotzi juhtimisel alates 1936. aastast. Kuni 1939. aastani kestnud ehitustööd hõlmavad kaheksa kuuekorruselist kvartalit kokku 10 000 külalistetoaga. Need olid lihtsad, varustatud kahe voodi, istumisnurga ja kraanikausiga. Kavas olid ka mitmesugused kogukonna rajatised, sealhulgas restoranid, keeglirajad ja kino. Ehituskulud ületasid tunduvalt esialgseid plaane ja ulatusid lõpuks 237,5 miljoni Reichsmarkini Vikipeedia märkis.

Jagatud pärand

Kuigi ehitus jäi enne Teist maailmasõda suures osas poolikuks, osutus selle kasutamine pärast sõda kaootiliseks. Algselt kasutas kompleksi Punaarmee ja hiljem muudeti see SDV rahvusliku rahvaarmee kasarmuteks. Prora on olnud avalikkusele avatud alles alates 1993. aastast ja on olnud muinsuskaitse alla kuuluv hoone alates 1994. aastast. Nüüd on see rajatis kujundatud kaasaegseks puhkekeskuseks, mis keskendub natsionaalsotsialismi ja SDV ajaloole. Aga kuidas derwesten.de aruannete kohaselt ei meelita Prora turismiarendus soovitud arvu külastajaid.

On teateid, et tervitustunne puudub, mis mõjutab külastajate meeldivat õhkkonda. Sellegipoolest on Proras mõned kohvikud ja restoranid, mis püüavad asukoha atraktiivsust suurendada. Perehotelli ja muuseumi rajamise plaanid pole aga veel realiseerunud. 2024. aastal esitas Prora keskus pankrotiavalduse, mis halvendas olukorda veelgi. Enamik plokke on tühjad, peegeldades kunagise ambitsioonika puhkuse planeerimise kurba seisu.

Loota pööret

Sellegipoolest kostab Prora ettevõtete omanike seas lootustandvaid hääli. Mohammed Ali Abid ja kohviku “Patcus” operaatorid väljendavad soovi piirkonna positiivseks arenguks. Väljakutsed on märkimisväärsed, kuid kogukond loodab uutele impulssidele, mis võiksid võimaldada saidi taaselustamist. Prora kinnistute keskmine ruutmeetri hind on hetkel 5741 eurot, mis võib potentsiaalsetele investoritele olla täiendavaks stiimuliks.

Lõppkokkuvõttes esindab Prora nii Saksamaa ajaloo varjukülgi kui ka turismi ümberkujundamise võimalusi. Nende jõupingutuste edu tuleb näha lähiaastatel.