Puhkus või keskkond? Nii pikad distantsireisid ohustavad meie kliimat!
Puhkus või keskkond? Nii pikad distantsireisid ohustavad meie kliimat!
Berlin, Deutschland - Arutelu turismi süsinikdioksiidi heitkoguste üle on muutumas kiireloomulisemaks, sest kliimale reisimise mõju ei saa eirata. Täna, 12. juunil 2025, näib turism oluliseks teguriks, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Turismi- ja pikamaareis põhjustavad kõrgeid süsinikdioksiidi heiteid, mis tõusevad ka kiiremini kui üldised heitkogused. perspektiivi päevas See areng on murettekitav.
Aastatel 2009–2019 kasvasid turismitööstuse heitkogused aastas 3,5%. Selle kasvutempo korral kahekordistuksid heitkogused iga 20 aasta järel. Eriti lennuliiklus on problemaatiline: see põhjustab 49% turismi heitkogustest. Seda statistikat ei saa aga puhkajate, ärireisijate ja erakülastajate vahel lagundada. Pikkade distantsireiside suurenemine on märkimisväärne: 2023. aastal läks 9% kõigist reisidest üle 3500 km, mis on seni mõõdetud pikaajalise reisi suurim osa.
lennunduse mõju
Üllataval kombel vastutavad need 50% kogu lendude heitkogustest turismi valdkonnas. Numbrid näitavad, et 48% reisijatest lendas Euroopas 2023. aastal - esimest korda rohkem kui autoga sõitnud (42%). Ainult 5% tugineb rongile ja bussile. See keskendub vajadusele mõelda alternatiivsetele reisivõimalustele, rõhutab Harald Zeiss. Ta nõuab arutelu kliimakriisi jätkusuutlike reisivõimaluste üle, eriti arvestades lennunduse kaudu kõrgeid süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Lennunduse mõju kliimale ei tohiks ELis alahinnata. Vastavalt eurone. Kasvuhoonegaaside heitkogused ELis. Need sektorid näitavad heitkoguste ebaproportsionaalset kasvu, mis on tingitud reisijate arvust ja kauplemismahust. Nendes piirkondades kogu maailmas on hiljuti olnud tõsiseid lähenemisviise.
ELi eesmärgid ja mõõtmed
EL on sõnastanud ambitsioonikad eesmärgid: 2030. aastaks tuleb heitkoguseid vähendada 55%, 2050. aastaks on kliimaneutraalsuse kaugsihtkoht. Euroopa Parlament töötab välja ettepanekuid, et vähendada lennunduse ja saatmise heitkoguseid. Kavandatud meetmed hõlmavad saatmisliikluse lisamist heitkoguste kaubandussüsteemi ja lennuliikluse süsteemi läbivaatamist. Keskset rolli mängib ka lennukite ja laevade säästvate kütuste arendamine.
Lisaks CO2 maksude suurenemisele arutatakse ka individuaalse CO2 eelarve vähendamiseks, et vähendada enam kaasaskantavaid süsinikdioksiidi heitkoguseid. Sarnaselt Euroopa heitkogustega kauplemisele võib see toimida ja muuta pikas perspektiivis palju kallimaks, nagu 1980. aastatel. Nende ideede rakendamine jääb siiski ebareaalseks, kuid ümbermõtestamine peab toimuma, kuna iga: r sakslased kiirgavad praegu umbes 10 tonni CO2 aastas - kuigi kliimaatiliselt kaasaskantavad on ainult umbes 2 tonni.
Meie reisitööstuse järelemõtlemine, eriti kliimakriisi osas, on hädavajalik. Kui numbrid tõusevad jätkuvalt nii murettekitavalt, võib olla aeg mõelda meie reisikäitumise ja vajadusele pikkade retkede järele.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Berlin, Deutschland |
| Quellen | |