Puhkus või keskkond? Nii ohustavad pikamaareisid meie kliimat!

Puhkus või keskkond? Nii ohustavad pikamaareisid meie kliimat!

Arutelu CO2 heitkoguste üle turismis muutub üha pakilisemaks, sest reisimise mõju kliimale ei saa eirata. Täna, 12. juunil 2025, näib turism olulise globaalset soojenemist soodustava tegurina. Turism ja pikamaareisid põhjustavad kõrgeid CO2 heitkoguseid, mis samuti suurenevad kiiremini kui üldine heitkogus. Vastavalt aruandele Perspective Daily see areng on murettekitav.

Aastatel 2009–2019 kasvasid turismitööstuse heitkogused aastas 3,5%. Sellise kasvutempo juures kahekordistuksid heitkogused iga 20 aasta järel. Eriti problemaatiline on lennuliiklus: see põhjustab 49% turismi heitkogustest. Seda statistikat ei saa aga jagada puhkajate, ärireisijate ja erakülastajate vahel. Kaugreiside kasv on märkimisväärne: 2023. aastal oli 9% kõigist Saksamaalt tehtud reisidest üle 3500 km, mis on seni mõõdetud suurim kaugreiside osakaal.

Lennunduse mõju

Hämmastav on see, et see 9% põhjustab 50% turismisektori lennunduse heitkogustest. Arvud näitavad, et 2023. aastal lendas Euroopas 48% reisijatest – esimest korda rohkem kui autoga reisijaid (42%). Vaid 5% tugines rongidele ja bussidele. See seab fookuse vajadusele mõelda alternatiivsetele reisimisvõimalustele, rõhutab Harald Zeiss. Ta kutsub üles arutlema säästvate reisimisvõimaluste üle kliimakriisi tingimustes, eriti arvestades lennunduse kõrgeid CO2 heitkoguseid.

Lennunduse mõju kliimale ei tohiks ELis alahinnata. Vastavalt teabele Euroopa Parlament Lennundus ja laevandus annavad kumbki umbes 4% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Nendes sektorites on heitkogused ebaproportsionaalselt suurenenud reisijate arvu ja kauplemismahtude suurenemise tõttu. Alles hiljuti on kogu maailmas hakatud tõsiselt võtma nende valdkondade vähendamist.

ELi eesmärgid ja meetmed

EL on sõnastanud ambitsioonikad eesmärgid: 2030. aastaks tuleks heitkoguseid vähendada 55%, pikaajaliseks eesmärgiks on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks koostab Euroopa Parlament ettepanekuid lennunduse ja laevanduse heitkoguste vähendamiseks. Kavandatud meetmed hõlmavad laevanduse lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi ja õhutranspordisüsteemi läbivaatamist. Keskset rolli mängib ka säästvate kütuste väljatöötamine lennukitele ja laevadele.

Vähendamaks reisimisest tulenevat mittesäästlikku CO2 heitkogust, arutatakse CO2 maksude tõstmise kõrval ka individuaalset CO2 eelarvet. See võiks toimida sarnaselt Euroopa saastekvootidega kauplemisega ja võib pikemas perspektiivis muuta lendamise oluliselt kallimaks, nagu 1980. aastatel. Nende ideede elluviimine jääb siiski ebareaalseks, kuid tuleb läbi mõelda, sest praegu paiskab iga sakslane õhku umbes 10 tonni CO2 aastas – samas kui kliimatingimustes oleks vastuvõetav vaid umbes 2 tonni.

Meie reisimajanduse kajastamine, eriti kliimakriisi valguses, on hädavajalik. Kui numbrid jätkavad nii murettekitava kiirusega kasvamist, võib olla aeg põhjalikult mõelda meie reisimisharjumustele ja pikamaareisimise vajadusele.