Puhkuseõigused ei aegu: Töötaja õigusi tugevdatakse!
Puhkuseõigused ei aegu automaatselt. Uurige, kuidas mõjutavad tähtajad ja teabenõuded tööandjaid.

Puhkuseõigused ei aegu: Töötaja õigusi tugevdatakse!
Kohtud tegid hiljuti selgeks, et puhkusenõuded ei aegu automaatselt pärast kolme aastat. See oluline otsus annab selgust ja tugevdab töötajate õigusi. Eelkõige rõhutati, et aegumistähtaja möödumise eelduseks on tööandja nõuetekohane teavitamine. Tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvide 195 ja 199 kohaselt hakkab aegumistähtaja algus kehtima alles siis, kui tööandja on teavitanud oma töötajaid avatud puhkusepäevadest, teatab. Fitnessi juhtimine.
See järeldus põhineb föderaalse töökohtu otsusel, mis määras, et kohustuse täitmiseks piisab ühekordsest teabest aasta alguses. Siiski on soovitatav saata aasta jooksul, eriti aasta teisel poolel, täiendav meeldetuletusmeil. See muudab personali planeerimise lihtsamaks ja tugevdab ettevõtte õiguslikku positsiooni.
Puhkuseõigused ja nende kaotamine
Ka Euroopa Kohtu (EKJ) varasemates otsustes tehti selgeks, et puhkusenõuded aeguvad alles siis, kui tööandjad võimaldavad töötajatel õigel ajal puhkust võtta. Näide näitab, et maksuametnik nõudis rahalist hüvitist kasutamata puhkuse eest, kuna suur töökoormus ei võimaldanud seda välja võtta. Tema tööandja tugines Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) kohasele aegumistähtajale, kuid föderaalne töökohus otsustas, et nõuded ei aegunud, kuna tööandja ei olnud töötajat piisavalt teavitanud.
Lisaks on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et haiguslehe puhul kehtib aegumistähtaeg vaid juhul, kui tööandja on aktiivselt teavet andnud. Kahes täiendavas kohtuasjas, mille puhul puhkuseõiguse nõuded tekkisid pärast pikaajalisi haigusi, kinnitas Euroopa Kohus, et Saksamaa regulatsioonid näevad ette puhkuseõiguse aegumistähtaja pärast 15 kuud pärast puhkuseaasta lõppu, eeldusel, et tööandja on oma teavitamiskohustused täitnud.
Õiguslik olukord ja järeldus
Selge signaal kohtupraktikast on, et tööandjad ei ole mitte ainult kohustatud teavitama oma töötajaid allesjäänud puhkusest ja selle võimalikust lõppemisest, vaid ka tagama, et töötajad saaksid puhkust välja võtta. Saksa kolmeaastane aegumistähtaeg jääb probleemivabaks, kuid tähtaja arvestamise konkreetseid regulatsioone tuleb tõlgendada kooskõlas EL-i õigusega.
Jääb huvitav küsimus, kuidas konkreetselt peavad tööandjad oma töötajaid puhkuseõigustest teavitama ja kuidas neid õigusi tõendada. Selguse puudumine sellel teemal aitab kaasa ebakindlusele töökorralduses.