Soome tõstab reservväelaste vanusepiirangut: murettekitavad plaanid!

Soome tõstab reservväelaste vanusepiirangut: murettekitavad plaanid!

14. mail 2025 teatas Soome olulisest muudatusest oma sõjalises poliitikas. Plaanis on tõsta reservväelaste vanusepiiri 60-lt 65-le aastalt, et suurendada sõjaväelaste arvu 125 000 sõduri võrra. See projekt on osa laiemast eesmärgist tõsta reservväelaste arv aastaks 2031 miljonini. Praegu on ajateenistuses kõik kuni 60-aastased meessoost soomlased, naised aga saavad ajateenistusse minna vabatahtlikult. Kohustuslik teenistus varieerub sõltuvalt auastmest ja väljaõppest 165, 255 või 347 päeva vahel.

Neid meetmeid hinnatakse vastuseks muutuvale julgeolekuolukorrale Euroopas, eriti pärast kahe aasta tagust Venemaa sissetungi Ukrainasse, mis ajendas Soomet NATOga liituma. Soomes elab praegu umbes 5,6 miljonit inimest.

Nõuab relvarahu

Kantsler Friedrich Merz nõuab "tingimusteta" relvarahu Ukrainas. See peaks olema rahukõneluste aluseks. Merz avaldas kommentaarid pärast kohtumist ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega. Sellega seoses paluti Euroopa Komisjonil töötada välja uued ettepanekud Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta, keskendudes energia- ja finantssektorile.

Föderaalvälisminister Johann Wadephul kutsus Putinit neljapäeval Istanbulis Zelenskiga rääkima. Wadephul rõhutas, et initsiatiiv lasub nüüd Putinil. Kohtumise ümber on aga ebakindlus: meedia andmetel ei osale Venemaa välisminister Lavrov, Kremli pressiesindaja Peskov teatas aga, et Istanbulis viibib Venemaa delegatsioon.

Relvarahu ultimaatum ja sanktsioonid

Ultimaatum Venemaale relvarahu sõlmimiseks on juba möödunud. Ukraina ja Euroopa liitlased nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola olid nõudnud 30-päevast täielikku ja tingimusteta relvarahu. Kuid Venemaa lükkas ultimaatumi tagasi ja jätkas rünnakuid. Merz teatas intervjuus uutest sanktsioonidest, kui edusamme ei toimu.

EL on sõja algusest saati vastu võtnud 16 Venemaa-vastast sanktsioonipaketti ning 17. pakett on juba koostamisel. Kavandatavad meetmed hõlmavad meetmeid Venemaa varilaevastiku ja sanktsioonidest kõrvalehoidvate ettevõtete vastu. Jääb ebaselgeks, mil määral Ungari uute ettepanekutega nõustub.

Planeeritud läbirääkimised ja dialoog

Venemaa on nõustunud alustama Istanbulis otsekõnelusi president Putiniga, mis algavad eeltingimusteta. Ukraina president Volodymyr Zelensky avaldas valmisolekut Putiniga isiklikult kohtuda ja USA presidendi Donald Trumpi sõnul on ta ettepanekuga nõus. Venemaa osalemine kõnelustel on aga endiselt ebakindel, mistõttu spekuleeritakse, et Putin ei pruugi olla valmis Zelenskiga kohtuma.

Zelenski on andnud mõista, et tahab Putiniga ainult otse rääkida, kuid meedias on levinud mure, et kõnelused võivad potentsiaalselt toimuda erisaadikute tasemel. Vaatamata Putini deklaratsioonile, et eeldusi ei tohiks olla, on Venemaalt siiski põhimõttelisi nõudmisi.

Olukord on jätkuvalt pingeline, eriti pärast seda, kui Ukraina droonid vigastasid Venemaal Belgorodi oblastis vähemalt 16 inimest, samas kui kaheksa vigastatut vajasid haiglaravi. Vahepeal on Ukraina astunud samme, et sõlmida USAga maavarade tehing, sealhulgas asutada investeerimisfond.