Alpide häire: kliimamuutused toovad kaasa maalihkeid ja uusi ohte!
Kliimamuutuste tõttu suureneb Alpides kivide kukkumise oht: eksperdid hoiatavad muutuste eest turismis ja keskkonnakaitses.

Alpide häire: kliimamuutused toovad kaasa maalihkeid ja uusi ohte!
Alpides toimub murettekitav areng: kivid ja laviinid sagenevad. Äärmuslik mägironija Stefan Glowacz hoiatab piirkonnas toimuva radikaalse murrangu eest, eriti kliimamuutuste mõjude tõttu. 2025. aasta mais toimunud traagilise intsidendi käigus haaras massiivne kivi- ja prahilaviin Šveitsis Blatteni küla, nõudes 300 elaniku evakueerimist ja ühe lambakoera kaduma. Merkuur teatatud.
Glowacz kirjeldab üha sagedasemaid kivide kukkumisi kui "jäämäe tippu" ja rõhutab, et igikeltsa sulamisel on Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa ja Šveitsi turismile dramaatilised tagajärjed. Suusakuurortidesse ei saa lähiaastatel enam pääseda. Tema prognoosi kohaselt on teede sulgemised ja ümbersuunamised vältimatud, nagu ka võimalus, et tuleb terveid asukohti ümber paigutada.
Kiireloomuline vajadus turismi vallas tegutseda
Nende väljakutsetega toimetulemiseks kutsub Glowacz üles turismi ümber mõtlema. Ta soovitab edendada suveturismi, kuid loobuda lisaatraktsioonidest, nagu vaateplatvormid või rippsillad. Valitsev suundumus võib Alpe drastiliselt muuta ja piirkonnas saadaolevat põhjalikult muuta.
Viidatud Alpide ohtliku olukorra üldhinnangus ZDF täna Eksperdid, kes leiavad, et mägede ja kaljude kukkumisest, mudalihkest ja kivikukkumisest tulenevad riskid suurenevad. Kliimamuutused põhjustavad igikeltsa sulamist, mis seab ohtu mägede stabiilsuse. Näide: 2023. aasta augustis filmis Ameerika mägironija Aiguille du Midi jõel kivilangust, kus rändrahnud jätsid mäe jalamil grupist napilt mööda. Sellised juhtumid võivad tulevikus sagedamaks muutuda.
Järelevalve ja prognoosimine
Kliimauurijad hoiatavad temperatuuri tõusuga kaasnevate suurenenud ohtude eest. Praegu sulab igikelts isegi üle 2800 meetri kõrgusel. See toob kaasa ebastabiilse kivimi ja doominoefekti, kus jää sulamine põhjustab edasist sulamist. Berni Alpides asuvas Kanderstegi piirkonnas on geoloogid jälginud ohustatud tippu kuus aastat. Halvimal juhul võib orgu kukkuda kuni 18 miljonit kuupmeetrit kivi.
Prognoosid näitavad, et tõenäosus, et väikesed kivilihked põhjustavad muda ja prahi laviine, suureneb. Seiresüsteem võimaldab juba 24-tunnist hoiatusaega. Kasvava ebakindluse ajal langevad haavatavates piirkondades kinnisvarahinnad kiiresti. Berni kantoni looduslike ohtude osakonna juhataja Nils Hählen on samuti dokumenteerinud igikeltsa vähenemise oma piirkonnas umbes 20 meetri võrra.
Olukorra paremaks mõistmiseks kasutatakse ka uuenduslikke tehnoloogiaid. Müncheni tehnikaülikooli geoinsenerid katsetavad lasertehnoloogiat Hochvogelis Allgäu Alpides. See tehnika võimaldab kuni kaks miljonit mõõtmist sekundis ja näitab, et tipp on praegu stabiilne, kuigi muret tekitab 70 meetri sügavune ja 5 meetri laiune lõhe.
Kokkuvõttes on kliimamuutustest põhjustatud muutused Alpides tõsine probleem – mitte ainult keskkonnale, vaid ka kohalikule majandusele ja turismile. Järgmised aastakümned on otsustava tähtsusega selle kindlaksmääramisel, kuidas neid väljakutseid saab ületada.