Ladina-Ameerika liikvel: kogege solidaarsust ja kultuuri 31. augustil!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kogege 31. augustil Gelsenkirchenis põnevat reisiaruannet Ladina-Ameerikast, rändest ja otsesest solidaarsusest.

Erleben Sie am 31. August in Gelsenkirchen einen spannenden Reisebericht über Lateinamerika, Migration und sofortige Solidarität.
Kogege 31. augustil Gelsenkirchenis põnevat reisiaruannet Ladina-Ameerikast, rändest ja otsesest solidaarsusest.

Ladina-Ameerika liikvel: kogege solidaarsust ja kultuuri 31. augustil!

31. augustil 2025 toimub Gelsenkirchenis Horster Mitte kultuurihallis rahvusvahelise solidaarsuse ja rahvaste sõpruse oluline sündmus. Üritus algab kell 11, sissepääs kell 10:30 Sissepääs on 4 eurot, soodushind 2 eurot. Üritus keskendub nii kohalike valimiskampaaniate praegustele väljakutsetele kui ka sotsiaalsetele võitlustele ja liikumistele Ladina-Ameerikas, mida osalejad lähemalt uurivad. Eriline tähtsündmus on kultuuride festival, mis pakub muusika kõrval ka Ladina-Ameerika toite.

Delegatsioon peab São Paulos kaevuritega kõnelusi, et käsitleda keskkonna saastatuse ja tammide purunemise ohtude kriitilisi probleeme. Sellega seoses saadetakse solidaarne tervitus ka Gruusia kaevujatele. Need sündmused on ülemaailmse solidaarsuse väljendus, mis ei keskendu mitte ainult Ladina-Ameerika probleemidele, vaid peegeldab ka korporatsioonide mõju igapäevaelule ja poliitikale.

Migratsioon kui keskne teema

Ladina-Ameerikas on praegu suur rände tase, eriti Kesk-Ameerikast, sealhulgas Hondurasest, Guatemalast ja El Salvadorist, aga ka Venezuelast pärit inimeste seas. Kui Kesk-Ameerikast pärit migrandid suunduvad üha enam USA-sse, siis venezuelalased otsivad varjupaika teistest lõunapoolsetest riikidest. Seda rännet mõjutavad USA piiravad poliitikad, eriti Donald Trumpi valitsusajal. Seevastu Lõuna-Ladina-Ameerika piirid jäävad suures osas lahtiseks. 1970. aastate diktatuuride ning 1980. ja 1990. aastate kodusõdade ajal kujunes Ladina-Ameerikas välja pagulaste vastuvõtmise traditsioon.

Miljonite Venezuela elanike olukord, kes on sunnitud kehvade elutingimuste ja inimõiguste rikkumiste tõttu kodudest lahkuma, on murettekitav. 1951. aasta Genfi pagulaskonventsiooni ja 1984. aasta Cartagena deklaratsiooni, mis avardab pagulase mõistet, on ratifitseerinud paljud Ladina-Ameerika riigid. Lisaks edendab piirkonna “Solidaarsete linnade” kontseptsioon pagulaste lõimumist kohalike programmide kaudu, mille eesmärk on leida püsivaid lahendusi.

Rändepoliitika arendamine Argentinas

Argentiinas on Mercosuri elamisloa lepingu kaudu venezuelalaste juurdepääs elamisloa staatusele lihtsam. Sellegipoolest väljakutse kasvab: alates 2015. aastast on Venezuelast lahkunud umbes neli miljonit inimest, mis on piirkonna suurim ränne. ÜRO Ladina-Ameerika majanduskomisjon (CEPAL) teatab piirkonnasisese rände kasvust ja rõhutab, et regioonisiseste rändajate osakaal kasvas 24%-lt 1970. aastal 63%-ni 2010. aastal.

Argentina võttis 2004. aastal president Néstor Kirchneri ajal vastu seaduse, mis sätestas rändeõiguse. Siiski puuduvad migrantide vastuvõtukeskused ja valitsuse toetus on endiselt piiratud. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, nagu CAREFil, on oluline roll pagulaste ja rändajate toetamisel. Poliitiline meeleolu on aga nihkunud paremale, põhjustades väljasaatmiste sagenemist, kuna Argentina rändeseadust on muudetud alates 2017. aastast. Rändajate kriminaliseerimine suureneb ja mobiliseerumine nende tavade vastu kasvab.

31. augustil toimuv üritus ei paku mitte ainult raamistikku rahvastevahelise solidaarsuse ja sõpruse üle arutlemiseks, vaid toob esile ka keerulised väljakutsed, mis tulenevad rändest ja sotsiaalsest õiglusest Ladina-Ameerikas. Sisserändajate olukord ja poliitilised arengud Ladina-Ameerika riikides on endiselt keskne küsimus, mis nõuab rahvusvahelist tähelepanu.

Quellen: