Kreeka kehtestab kruiisituristidele uue saabumise tasu!
Kreeka kehtestab alates 2025. aasta juulist kruiisireisijatele saabumise tasu, et kontrollida massiturismi ja tugevdada kohalikku majandust.

Kreeka kehtestab kruiisituristidele uue saabumise tasu!
Kruiisituristide üks populaarsemaid sihtkohti Kreeka kehtestab 1. juulist kruiisireisijatele uut saabumismaksu. See teeb viis eurot inimese kohta iga kaldalt lahkumise eest Kreeka sadamas. Tuntud Küklaadide saartel Mykonos ja Santorini peavad turistid maksma isegi 20 eurot; madalhooajal väheneb summa vastavalt kolmele eurole ja 12 eurole. Selle meetme põhjuseks on kasvav massiturismi koormus, mis mõjutab eelkõige Vahemere rannikuäärseid väikelinnu, saari ja ajaloolisi linnu. Peaaegu 3,8 miljonit sakslast osales 2024. aastal kruiisil, 2004. aastal oli neid vaid 890 000, mis põhjustas mõjutatud piirkondades ülerahvastatuse ja prügi. 2022. aastal saabus Kreekasse kokku 1,86 miljonit kruiisireisijat üle maailma, kusjuures kohalikud hääled rõhutasid üha valjemini, et need turistid panustavad kohalikku majandusse vähe, kuna enamik viibib pardal vaid korraks ja sööb.
Kreeka valitsus plaanib ka karmimaid reegleid kruiisidele, kuna ülerahvastatus ja keskkonnaprobleemid suurenevad. Santorini linnapea Nikos Zorzos on esitanud murettekitavad andmed kasvavate veetarbimise numbrite kohta: veetarbimine on aastatel 2012–2019 kahekordistunud, kusjuures viimase kolme aasta jooksul on veetarbimine kasvanud veel 18 protsenti ja ühe aastaga isegi 22 protsenti. Zorzose sõnul piisab kohalikest magestamisvõimsustest, mis algselt kavandati kestma 15 aastat, vaid viieks aastaks. Lisaks põhjustab liigne areng saarte ainulaadsele maastikule korvamatut kahju.
Valitsused ja ettevõtted vastasid väljakutsetele
Peaminister Kyriakos Mitsotakis on juba teatanud, et tulevikus võidakse kruiise piirata. Võimalikud meetmed hõlmavad kaide piiramist või laevade hankemenetlusi. See on eriti oluline, kuna 2023. aastal teenisid kruiisidelt tulu 847 miljonit eurot, mis on enam kui kaks korda suurem kui eelmisel aastal. Siiski on endiselt väljakutseks saare kohta tulu täpselt kindlaks määrata, kuna paljud laevad randuvad Pireusel ja mitmel saarel.
Kruiisiturismi pinge on eriti tunda populaarsetel Santorini, Mykonose ja Korfu saartel. Vaatamata nende turistide pakutavale majanduslikule potentsiaalile jäävad paljud reisijad sageli oma laevade pardal ööbima ega söö viibimise ajal kohalikes restoranides. See vähendab oluliselt saarte majanduslikku kasu. Peaminister Mitsotakis hoiatab ka, et kruiisituristide ülerahvastatus võib teisi külastajaid heidutada.
Kruiisitööstuse hääled jagunevad kaheks. Celestyali tegevjuht Chris Theophilides toetab Kreeka valitsuse plaane ja soovitab täiustatud kai broneerimissüsteemi. Seevastu Carnivali tegevjuht Josh Weinstein kirjeldab kavandatavaid piiranguid kui "kahjuks iseenesestmõistetavaid". Kruiisilaevade kaubandusühendus (CLIA) plaanib ka pikendada kruiisihooaega ja uuendada olemasolevaid kaid, et vastata turismiprobleemidele.
Uued regulatsioonid ja arengud võivad oluliselt muuta Kreeka kruiisiturismi tulevikku nii reisijate kui ka kohalike jaoks. Kui turismitööstuse eesmärk on jätkuvalt anda oluline panus kohalikku majandusse, siis samas tuleb säästva arengu edendamiseks arvestada kohaliku elanikkonna ja keskkonna vajadustega.
Uute tasude ja nende mõju kohta Kreeka turismile lisateabe saamiseks lugege aruandeid aadressilt Watson ja päevauudised.