Lennufirmade pankrotid: Ectaa nõuab reisijatele kaitset!

Lennufirmade pankrotid: Ectaa nõuab reisijatele kaitset!

Air Belgiumi pankrot on taastanud arutelu Euroopa lennufirmade seadusliku pankrotikaitse vajaduse üle. Euroopa reisibüroode ja reisikorraldajate ühendus Ectaa rõhutab tungivat vajadust reguleerimise järele. 18. septembril 2023 teatas Air Belgium kõigi regulaarlendude peatamisest, et keskenduda rohkem kauba- ja liisinguärile. 30. aprillil 2025 kuulutati ettevõte lõpuks välja maksejõuetuks, põhjustades kaose tuhandetele mõjutatud klientidele, kes ootasid tühistatud lendude eest raha tagasi.

Täitmata raha tagasinõuded ulatuvad umbes kaheksa miljoni euroni, millest üle 5 miljoni euro tuleb tasuda ainuüksi reisibüroode ja korraldajate kaudu müüdud piletite eest. Eriti rängalt tabab see olukord väikeseid ja keskmise suurusega reisifirmasid, mis moodustavad 98 protsenti Euroopa reisibüroodest. Ectaa president Frank Oostdam rõhutab, et lennufirma maksejõuetuse korral peavad korraldajad sageli omal kulul asenduspakkumisi tegema, ilma et neil oleks mingit tagasimakset. Need tingimused loovad ebakindla olukorra nii tarbijatele kui ka vahendajatele, kes peavad paljudel juhtudel lennupiletite eest tasuma täiskuud ette.

Pankrotikaitse kiireloomulisus

Ectaa andmetel on viimase 25 aasta jooksul maailmas olnud umbes 1200 reisilennufirma pankrotti. Vastuseks nõuab ühing lennufirmadele finantstagatisi pankroti korral. Seda nähakse poliitilise võimalusena lennureisijate õiguste määruse (määrus 261/2004) reformimiseks. Ectaa ettepaneku eesmärk on võtta kasutusele Taani lennupiletite garantiifondiga sarnane mudel, milles peaksid osalema kõik lennufirmad. Pikaajalist nõudlust kohustusliku maksejõuetuskaitse järele tugevdavad veelgi Air Belgiumiga seotud juhtumid, samas kui Saksamaa reisiliit (DRV) on selles küsimuses üsna ettevaatlik.

Lisaks Ectaa nõudmistele on Euroopa Komisjonile avaliku kirja kirjutanud ka eu reisitehnoloogia ning tarbija- ja kindlustusorganisatsioonid. Kirjas kutsutakse üles kehtestama lennufirmadele kohustus anda pankroti korral reisijate kohustuste katteks finantstagatised. Nende riskide eest peaksid vastutama lennuettevõtjad, mitte tarbijad, maksumaksjad või üldtagatise pakkujad. Lennufirmade pankrottide sagenemine viimastel aastatel koos COVID-19 kriisi finantsmõjuga tekitab tõsiseid küsimusi reisijate ohutuse kohta.

Ettepanekud ja vastutus

Euroopa Komisjoni uuring teatas, et aastatel 2011–2019 esitas pankrotiavalduse kokku 87 lennufirmat, mis mõjutas otseselt 5,6 miljonit tarbijat. Kirjale allakirjutanud pooldavad kohustuslikku maksejõuetuskaitse režiimi, et kaitsta piisavalt kõiki mõjutatud osapooli. Alternatiivseid meetmeid, nagu reisikindlustuse edendamine või riiklike ametiasutuste volitamine tagasisaatmiseks, peetakse tarbijate ja maksumaksjate suhtes ebaõiglasteks.

ECTAA peasekretär Eric Drésin rõhutab, et reisibürood ja reisikorraldajad on pikka aega propageerinud lennuettevõtjate maksejõuetuskaitse kohustusi. Reisipakettide direktiiv (PTD) võiks olla selliste kohustuste potentsiaalne mudel, mille näitena tuuakse Taani Tagatisfond. eu reisitehnoloogia peasekretär Emmanuel Mounier rõhutab, et ELi lennuettevõtjate litsentside rangem järelevalve peaks olema kohustuslikku maksejõuetuskaitset täiendav, kuid mitte asendav meede.

Tegelik olukord näitab, et lennuettevõtjate ühtse maksejõuetuskaitse kiireloomulisus on tarbijate ja reisitööstuse jätkusuutlikuks kaitsmiseks hilinenud.