7 asjatundlikku näpunäidet mitme keele õppimiseks

7 asjatundlikku näpunäidet mitme keele õppimiseks

Olen alati näinud end innuka õppijana, inimesena, kellele meeldivad väljakutsed ja uute asjade avastamine. Tegelikult olen ma innukas ainult siis, kui mul on õpitavas valikuvõimalus. Enne meie pikemat Prantsusmaal viibimist mõtlesin, et lähenen prantsuse keelele sama entusiastlikult, millega õppisin hispaania keelt.

Tegelikkuses tegin ma pooleldi Duolingos kolm (78-st) taset läbi ja jätsin asja sinnapaika. Asi pole selles, et ma prantsuse keele vastu oleksin, aga ma ei taha oma edusamme hispaania keelega lahjendada.

Seda silmas pidades rääkisin mitmete polüglottide ja mitmekeelsete inimestega, et näha, kuidas nad oma keeled omandasid. Nad jagasid palju teavet, millest parimat jagatakse allpool.

Märkus. „Esimene keel“ viitab esimesele võõrkeelele, mida soovite õppida, mitte teie emakeelele.

1. Ära anna alla oma esimesest valikust

Enamik inimesi valib oma emakeele põhjusega. Seda võib teha süstemaatiliselt parima keele õppimiseks, soovist rääkida kohalikega reisimise ajal või huvist konkreetse võõra kultuuri vastu. Oma emakeelest loobumine seab prioriteedi ja muudab hilisematest pingutustest loobumise lihtsamaks.

"Lõpetamise asemel leidke see, mis teie jaoks sobib," ütleb Londonis asuv Kiyeun Baek, kes räägib mõnikord igapäevaselt inglise, hispaania, korea, jaapani ja prantsuse keelt, töötades ülemaailmse kirjastuse DK äriarenduse juhina. "Minu jaoks hakkab see nii kiiresti kui võimalik lugema tõelisi romaane selles keeles."

Judith Meyer, kes haldab saiti Learnlangs.com ja korraldab iga-aastast mitmekeelset kohtumist, räägib üheksat keelt (veel neli keelt algaja- või kesktasemel).

Ta soovitab: "Proovige esmalt mõnda teist meetodit või erinevaid materjale. Kui teil on kursusest tüdinenud või te ei saa sellest aru, tehke lihtsalt mõnda aega midagi muud: teistsugust kursust või isegi mõnda lõbusat tegevust, nagu Internetis surfamine või naljakate videote vaatamine."

Meyer soovitab inglise keelt emakeelena kõnelevatel inimestel enne raskemate keelte juurde liikumist kõigepealt valida Euroopa keel: "Iga Euroopa keel on hea esimene valik ja pole mõtet, kui näiteks vahetate prantsuse keele hispaania keele vastu ja jääte hätta, sest kaotate edusamme, et uuesti täpselt samadesse raskustesse sattuda."

2. Mõistke "loomuliku ande" komponente

Meie eksperdid nõustuvad, et motivatsioon on mitme keele õppimisel kõige olulisem koostisosa. Huvitav on see, et nad seavad meid kahtluse alla mõistes "loomulik talent". Selle unikaalse tunnuse asemel, mis mõnel inimesel on ja teistel mitte, saab loomuliku ande jagada komponentideks.

Julia Saperia, Londonis asuv statistik, kes räägib viit keelt, ütles meile: "Ma arvan, et on mitu erinevat talenti – kui teil on need kõik, siis on teil vedanud.

Mul on grammatika hea, sest ma suudan loogiliselt mõelda, ja mu kuulmine on hea, kuna olen musikaalne. Mõned inimesed suudavad keeli selgeks õppida nendesse süvenedes, teised ei karda teha vigu ja õppida reegleid teadmata või neist hoolimata. See on talent, millega mind pole õnnistatud!”

Meyer selgitab: "Minu arvates on andeid erinevate aspektide jaoks, mis on keeleõppes olulised. Näiteks on inimesi, kellel on aktsentide jäljendamise anne: nad kuulevad väga hästi ja suudavad helisid tõetruumalt reprodutseerida kui meist ülejäänud.

On ka inimesi, kellel on eriti head mälestused. Nädala pärast islandi keele õppimise pärast uudistesse jõudnud Daniel Tammet saavutas varem mälu MMil neljanda koha. [Tema mälu] aitas kindlasti kaasa. Sünesteesia aitab ka. Siiski ma ei usu eraldi keelegeeni.

Loomuliku ande raamimine sellisel viisil muudab selle vähem heidutavaks. Sul ei pruugi olla hea mälu, kuid sul võib olla hea inimestega rääkida, ilma et peaksid muretsema, et teeme vigu. Samuti ei pruugi te olla grammatikas hea, kuid teie aktsent võib olla täiuslik.

3. Korrigeerige oma õppimist 70/30 reeglit järgides

Küsimus, mida iga pürgiv polüglott esitab: kas ma peaksin oma keeli õppima paralleelselt või üksteise järel? Meie kaalutletud vastus ei ole kumbki.

Lora Green 2Polyglotist räägib nelja keelt ja selgitab:

"Ära hakake õppima korraga kahte keelt, sest kõik reeglid ja definitsioonid lähevad peas segamini, kuid ärge oodake teise keele õppimisega ühe keele selgeks saamist, sest pole kindlat piiri, mille puhul võite öelda, et valdate ühte keelt vabalt. Raiskate lihtsalt aega. Kui suudate oma arvamust avaldada telesaates, järgige oma põhitegutsemis- ja keelekasutust. see on märk sellest, et võite hakata mõnda teist keelt õppima."

Green lisab: "Kasutan suhet 70/30. 70% oma keeleõppe ajast kulutan uuele keelele ja 30% keelele, mida oskan kesktasemel." See võimaldab tal oma keeli kihtidena üles ehitada.

Meyer kasutab sarnast lähenemist: "Minu jaoks sobib kõige paremini see, et mul on ainult üks algaja keel, mida ma aktiivselt õpin, ja üks kesktaseme või edasijõudnutele keskendunud keel. Kesktaseme / edasijõudnutele keskendun mõnikord rohkem kui ühele, kuid mitte algajatele. Sellest on alati saanud katastroof!"

4. Töötage välja isiksused iga keele jaoks

Kui olete mitme keele osas edusamme teinud, võib nende lahtivõtmine olla keeruline, eriti kui need on sarnased.

Londonis asuv Zee telesaatejuht Natasha Asghar räägib kolme indoaaria keelt ja kolme Euroopa keelt – neist nelja kasutab ta oma töös igapäevaselt.

Ta räägib meile: "Õppisin samal ajal inglise, hindi, urdu ja pandžabi keelt ning õppisin hiljem prantsuse ja saksa keelt. Kasulik näpunäide uutele õppijatele on kujundada iga keele jaoks "isikud". See aitab neid meeles hoida."

Nii et prantslase jaoks võib teie isiksus olla omapärane ettekandja nagu Amélie, kes naeratab ja žestikuleerib palju. Saksa keele jaoks võib see olla karm teadlane, kes räägib kärbitud toonides. Nende maneeride, hääletooni ja kõneviisi omaksvõtmine aitab teil keeli lahus hoida.

Kui kihistate oma keeled 70/30 reegli abil, võib abi olla ka iga keele keskkonna muutmisest ja nende õppimisest erinevatel päevadel.

5. Ole süstemaatiline

Kui soovite tõsiselt õppida mitut keelt, kaaluge iga keele jaoks kulutatud tundide jälgimist.

Meyer ütleb meile: "Ma muutun kannatamatuks, kui ma ei näe tulemusi kiiresti, seega pean logi selle kohta, millal ja kui kaua õpin. Kasutan selleks arvutustabelit, sest igapäevased värskendused ei tohiks aega võtta. Minu praegune põhiprojekt on heebrea keel ja võin täpselt öelda, et olen õppinud heebrea keelt alates 1. jaanuarist 136 tundi, mis on keskmiselt veidi üle poole tunni päevas."

Sel viisil õpingute jälgimine julgustab teid tähistama väikseid õnnestumisi, motiveerib teid tunde kulutama ja annab teile kindlad mõõdikud, mille alusel tulevasi keelelisi jõupingutusi mõõta.

6. Saage aru, et keele õppimine on pigem pikk kui raske

Enamik meist usub, et keelte õppimine on raske. Kahtlemata võib see pikka aega olla masendav, keeruline ja ebarahuldav, kuid see pole nii raske kui astrofüüsika või arenenud matemaatika.

Mitme keele – või isegi ühe – õppimine võtab rohkem aega. Isegi kõige lihtsamate keelte valdamine nõuab 600 tundi õppimist. Keskendumine ja motiveerimine on selgelt võtmetähtsusega.

San Franciscos asuv disainer Shannon Del Vecchio räägib inglise, hispaania, itaalia, portugali ja jaapani keelt. Ta räägib meile: "Kui ma esimest korda oma naise Ginaga kohtusin, rääkisin ma juba nelja keelt. Õppisin itaalia keelt osaliselt seetõttu, et tema pere on itaalia keel ja mul on nüüd itaaliapärane perekonnanimi. Ta ütles alati kõigile: "Shannon on keeltes nii osav! Ta on imeline! Ta räägib neist nelja, nagu poleks midagi." Vaadates mind itaalia keelt õppimas, ütleb ta nüüd: "Sa ei usuks Shannoni keskendumisvõimet keelt õppides. Ta võib kaks tundi maha istuda ja selle kallal töötada ning miski ei sega tema keskendumist. See on hull."

7. Ära muretse nende kõigi peas hoidmise pärast

Üks minu muresid seoses prantsuse keele õppimisega on see, et see "kirjutab" kuidagi üle minu edusammud hispaania keeles, kas seda lahjendades või kõrvale tõrjudes – see on eksiarvamus, mis on tõenäoliselt seotud diskrediteeritud "eraldi alusteadmiste" (SUP) hüpoteesiga.

Akadeemik Nayr Ibrahim selgitab: "See teooria viitab sellele, et keeli hoitakse eraldi sektsioonides või prügikastides, mis moodustavad poole ühekeelse aju mahust. Nendel "kastidel" on piiratud salvestusruum ja kuna aju ei suuda salvestada nii palju teavet, "painutab" see teise keele."

Ibrahim lisab, et SUP-i on diskrediteerinud aastakümnete pikkused kakskeelsuse ja mitmekeelsuse uuringud. Lühidalt, teie ajus on ruumi paljudele keeltele. Lihtsalt ärge muretsege selle pärast, et neid kõiki korraga peas hoida.

Baek ütleb meile: "Minu kogemuse kohaselt on keeled, mida ma kõige sagedamini kasutan, kergesti "juurdepääsetavad" ja teised, mida pean "aktiveerima". Meyer lisab, et "raske on hoida kõiki keeli võrdselt kättesaadavana", kuid ta saab mõnetunnise õppimisega mitteaktiivsed uuesti aktiveerida.

Ärge laske hirmul keele kaotamise ees võimust võtta enne, kui olete isegi alustanud.

Missioon: Dreamstime

      .