Kuumakaos puhkusel: Kreekas 40 kraadi ja Itaalias põud!

Kuumakaos puhkusel: Kreekas 40 kraadi ja Itaalias põud!

Viimastel päevadel on Euroopas teatatud murettekitavatest temperatuuridest, mis seavad reisijatele suuri väljakutseid sellistes puhkusepiirkondades nagu Kreeka, Itaalia ja Prantsusmaa. Välisministeerium on hoiatanud kuumuse ohu eest, eriti Vahemere piirkonnas. Kreekas võib temperatuur tõusta kuni 40 kraadi Celsiuse järgi, eriti mõjutab see Kreeka saari. Puhkajatel soovitatakse tungivalt pöörata tähelepanu kehtivatele ilmateadetele ning vältida terviseriskide vältimiseks rahvarohkeid kohti ja otsest päikesevalgust. Need hoiatused tulevad üldise kuumalaine kontekstis, mis mõjutab Lõuna- ja Lääne-Euroopat.

Itaalias kannatab juba mitu nädalat kestva veepuuduse käes eriti Kesk- ja Lõuna-Itaalia, sealhulgas Sardiinia. Nendes piirkondades on välja kuulutatud keskmine põuahoiatuse tase. Lisaks on Lõuna-Prantsusmaa osad hädas ka põuaga, mis suurendab oluliselt metsatulekahjude ohtu. Reisijatel tasub võimalike ohtude vältimiseks enne väljasõitu lähemalt tutvuda kehtivate oludega vastavates reisiriikides.

Kuumalainete globaalne mõõde

Praegune olukord Euroopas on osa suuremast ülemaailmsest väljakutsest. Viimastel nädalatel on põhjapoolkeral registreeritud kuumarekordeid: näiteks Põhja-Ameerikas on temperatuur üle 40 kraadi Celsiuse järgi ja Loode-Hiinas isegi üle 50 kraadi Celsiuse järgi. Lõuna-Euroopas oli Itaalias kuni 46 kraadi ja Hispaanias 45 kraadi, Prantsusmaal aga 40 kraadi. Need ekstreemsed kuumalained kestavad sageli mitu päeva ja kujutavad endast ohtu mitte ainult elanikkonnale, vaid ka infrastruktuurile ja loodusele.

Murettekitavat trendi on näha ka Saksamaa ja teiste Euroopa riikide ilmaajaloos. 2022. aasta oli rekordiliselt kõige päikesepaistelisem ja soojem aasta, mille keskmine temperatuur oli 2,3 kraadi kõrgem kui võrreldaval perioodil 1961–1990. Alates 1881. aastast on Saksamaal temperatuur tõusnud 1,7 kraadi võrra, mis on üle maailma keskmise. Nendel arengutel on olnud ka märkimisväärsed tagajärjed: 2022. aastal registreeriti Saksamaal 2397 metsatulekahju ning kuumalainete tõttu oli riigis suremus hinnanguliselt 4500 ja Euroopas vähemalt 15 000 inimest.

Meetmed praeguse olukorra vastu

Võttes arvesse murettekitavaid kliimaandmeid ja sellest tulenevaid põuaolukordi Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, on föderaalvalitsus võtnud meetmeid. Kavandati riiklik kuumakaitsekava, et paremini kaitsta eriti haavatavaid rühmi, nagu vanemad inimesed, rasedad ja varasemate haigustega inimesed. Lisaks võeti 2023. aasta märtsis vastu riiklik veestrateegia, mille eesmärk on parandada veemajandust ja olla paremini valmis sellisteks ekstreemseteks sündmusteks tulevikus.

Kuumalainete ja põuasündmuste mõjud on keerulised ja nõuavad juhitavaid meetmeid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kliimamuutustel on väga erinevad tagajärjed ning prognoosid ennustavad 21. sajandi lõpuks soojenemist veelgi, mis võib jääda vahemikku 1,0–5,7 kraadi. See puudutab eeskätt piirkondi, mis on kliimamuutustele kõige vähem kaasa aidanud, ja muuhulgas hõlmavad tuleval aastal jätkuvad äärmuslikud ilmastikunähtused koos El Niño esinemisega, mida peetakse selliste katastroofide võimalikuks võimendajaks.

Lähikuudel reise planeerivate eurooplaste jaoks on oluline arvestada mitte ainult enda mugavusega, vaid ka kliimatingimustega, mis võivad nende puhkust oluliselt mõjutada.

Derwesten.de teatab, et temperatuur Euroopas, eriti Vahemere piirkonnas, tõuseb ja eriti mõjutatud riikide puhkajaid kutsutakse üles olema ettevaatlikud. Lisateavet ülemaailmsete kuumalainete ja nende mõjude kohta leiate aadressilt bpb.de.