Kliimamuutused: Alpid turismis – suundume uutele kõrgustele!
Kliimamuutused muudavad Alpi turismi: mõjud, võimalused ja kohanemisstrateegiad Alpide piirkonnas kuni 2100. aastani.

Kliimamuutused: Alpid turismis – suundume uutele kõrgustele!
Kliimamuutustel on Alpide piirkonnale sügav mõju, eriti turismi osas. Alates tööstusajastu eelsest ajast kuni 2022. aasta lõpuni on keskmine soojenemine kasvanud Saksamaal 2,5, Austrias 3,1 ja Šveitsis 2,9 kraadi võrra. Need muutused toovad Alpide vabaajatööstuse jaoks kaasa mitmesuguseid väljakutseid ja võimalusi.
Eelkõige on talispordiga seotud suuri raskusi temperatuuri tõus. Olenevalt kõrgusest muutub suusatamine üha problemaatilisemaks, kuna nulltemperatuuri piir on tõusnud 300–400 meetrit alates 1961. aastast. Üha suurenev soojenemine nõuab ka rohkem lumetegu, mis on seotud nii suurema energia- ja veekulu kui ka kasvavate kuludega. Need arengud tähendavad, et talispordiga kohanemisvõime on piiratud.
Suveturismi võimalused ja väljakutsed
Seevastu pikenenud suvine välihooaeg pakub uusi võimalusi turistide meelitamiseks mägedesse. Ekspertfoorum “Klima.Sport.Schnee” esitas teisel Alpide kliimatippkohtumisel Zugspitzel seisukohta, milles juhitakse tähelepanu sellele, et kõrgem temperatuur võib potentsiaalselt meelitada Alpidesse rohkem puhkajaid. Need meetmed võivad aidata muuta Alpide turismi kliimasõbralikumaks, eriti võrreldes lennureisidega muudesse puhkuse sihtkohtadesse.
Alpide piirkond on tuntud oma mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste poolest, sealhulgas matkamine, suusatamine ja ronimine. Kuid liustike sulamisel on ka ökoloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Liustikud ei ole mitte ainult olulised veehoidlad, vaid on ka kliimamuutuste näitajad. Käimasolev sula toob kaasa ka veepuuduse ja mõjutab maastiku atraktiivsust suveturismi jaoks.
Ökoloogilised mõjud ja vajalikud meetmed
Liustike sulamine avaldab juba praegu märkimisväärset mõju alpikeskkonnale. Šveitsi liustikud on alates 1850. aastast kaotanud ligikaudu 60 protsenti oma mahust. Sellel on otsene mõju suusakuurortide lumekindlusele, mis võib 2100. aastaks vähendada Alpide turismi kuni 45%, kui asjakohaseid meetmeid ei võeta. Samal ajal avanevad uued ärivõimalused, näiteks liustikureisid, mille järele võib kliimamuutuste tõttu nõudlus olla.
Teekonda Alpidesse saab muuta kliimasõbralikumaks ühistransporti kasutades. Kliimamuutuste mõjude uurimine on asjakohaste kohanemisstrateegiate väljatöötamiseks hädavajalik. Rahvusvaheline koostöö on vajalik, et kaitsta Alpide ökosüsteeme ja üheskoos toime tulla kliimamuutustega.
Hiljutine juhtum Šveitsis Blattenis illustreerib kliimamuutuste otseseid tagajärgi: kivivaring, mis võib olla seotud igikeltsa sulamisega, viis umbes 300 elaniku evakueerimiseni. Sellised sündmused rõhutavad kliimamuutustest tingitud kasvavaid looduslikke ohte.
Üldiselt on kliimamuutuste mõju Alpide turismile nii väljakutseid pakkuv kui ka paljutõotav. Alpi turismisektori jätkusuutlikuks muutmiseks on säästvad tavad ja aktiivsed kohanemisstrateegiad hädavajalikud. Kuigi piirkond meelitab jätkuvalt miljoneid turiste, on asjaosaliste ees kohustus säilitada Alpide atraktiivsus ka muutuste ajal.
Kliimamuutuste mõju kohta Alpi turismile lisateabe saamiseks lugege lähemalt aadressilt antenn ja Teadmised.