Kliimamuutus fookuses: kas Saksamaal ähvardab meid äärmuslik ilm?

Kliimamuutus fookuses: kas Saksamaal ähvardab meid äärmuslik ilm?

Praeguses podcastis arutavad meteoroloogid ja ARD ilmateatejuht Karsten Schwanke ilmaolukorda Saksamaal ja Vahemere piirkonnas. [reisevor9] andmetel on Saksamaal soe ja kuiv ilm, samas kui mõnes Vahemere piirkonnas sajab tugevat vihma. Need erinevad ilmastikunähtused tekitavad küsimuse, kas need on märgid kliimamuutusest.

Arutelu oluliseks punktiks on reisitööstuse roll. Seda peetakse nii kliimamuutuste ohvriks kui ka põhjuseks. Podcast käsitleb ka vajalikke ümberkujundamisprotsesse tööstuses ning ettevaatusabinõusid tulevaste äärmuslike ilmastikunähtuste vastu.

Ekstreemsed ilmastikuolud ja kliimamuutused

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) I töörühma hiljuti avaldatud uuring augustist 2021 tõestab kliimamuutuste teaduslikku alust. [WWF] teatab Maa pinnatemperatuuri murettekitavast tõusust, mis tõuseb kiiremini kui kunagi varem viimase 2000 aasta jooksul. Meretase ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioon tõusevad samuti muutumatult.

Äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tugev vihm ja äärmuslik kuumus, sagenemine on globaalse soojenemise otsene tagajärg. Peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust. Prognoosid viitavad sellele, et kord 100 aasta jooksul toimunud rannikuüleujutustest võib tulevikus saada iga-aastane sündmus.

• Hitzewellen in Kanada und Nordamerika sowie in Russland
• Dürre in Madagaskar
• Hochwasserkatastrophe in Deutschland im Juli 2021 mit über 180 Toten
• Über 90 Liter Regen pro Quadratmeter in Westdeutschland, was zu Überschwemmungen führte

World Weather Attribution Initiative (WWA) analüüs näitab, et kliimamuutused muudavad äärmuslikud ilmastikunähtused tõenäolisemaks. Tugevad vihmasajud on Lääne-Euroopas kliimamuutuste tõttu muutunud 1,2–9 korda tõenäolisemaks. Võrreldes tänast kliimat 1,2-kraadise tõusu eelse kliimaga, selgub, et maksimaalne sademete hulk on kasvanud 3–19 protsenti.

Vajadus tegutseda ja ökoloogilisi lahendusi

Vajadus võtta meetmeid kliimakriisi lahendamiseks on muutumas üha pakilisemaks. Oluline on piirata globaalset soojenemist maksimaalselt 1,5 kraadini Celsiuse järgi ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni kiiremini. WWF kutsub föderaalvalitsust üles käsitlema kliima- ja keskkonnakaitset keskse ülesandena. Lisaks on soovitatav fossiilenergiast kiirem väljumine ja taastuvenergia kasutamise laiendamine.

Lisaks peab Saksamaa tegelema kliimamuutustega kohanemisega. Inimmõjud, nagu pinnase tihendamine ja jõgede õgvendamine, suurendavad üleujutusi, mistõttu on üleujutuste eest kaitsmiseks vaja ökoloogilisi lahendusi. Nende hulka kuuluvad looduslike lammialade taastamine, veekogude renatureerimine ja mulla imbumisvõime parandamine.

Kokkuvõttes näitab praegune arutelu, kui keerulised ja üksteisest sõltuvad on ilmastikunähtused ja kliimamuutused. On aeg tegutseda aktiivselt ja vastutustundlikult.