Kalapüük Müritzil: Mecklenburg-Vorpommeri ökonoomne mootor!

Kalapüük Müritzil: Mecklenburg-Vorpommeri ökonoomne mootor!

Mecklenburg-Vorpommern on muutumas üha enam atraktiivseks sihtkohaks õngitsejatele kogu Saksamaalt ja kaugemaltki. Piirkond avaldab muljet umbes 2000 järve ja üle 1900 kilomeetri pikkuse rannajoonega, mis loob ideaalsed tingimused jätkusuutlikuks kalapüügiks. See kinnitab Strelitzius, mis juhib tähelepanu sellele, et kalaturism Mecklenburg-Vorpommernis annab olulise majandusliku panuse.

Kalapüügi majanduslikku tähtsust saab muuhulgas näha Röbel an der Müritzis toimuval Angel Expo näitusel, mida peetakse selle valdkonna lipulaevaks. Praeguste andmete kohaselt toodab merekalapüük toodangu koguväärtust ligikaudu 210 miljonit eurot aastas. Mõjutatud sektorid on mitmekesised ja hõlmavad muu hulgas turismi, gastronoomiat, paadilaenutusettevõtteid ja spetsialiseeritud jaemüüjaid.

Majanduslik mõju ja väljakutsed

Kalandusminister dr Till Backhaus rõhutab kalanduse kui majandusteguri rolli. Ta toetab annetuste kaudu kohalikke algatusi, näiteks hiljuti esitletud EMFAF-i umbes 15 000 euro teatist K-Sports & Eventsile. Selle rahastamise eesmärk on tugevdada kalaturismiga seotud üritusi, eelkõige Müritzi purje ning kalapüügi- ja veespordinäitust. Seda projekti toetab Mecklenburgi järvepiirkonna sisevete kalanduse kohalik tegevusrühm ja see on mõeldud piirkonna edasiseks arendamiseks.

Igal aastal tuleb Euroopa rannikuvetesse umbes 8,7 miljonit õngitsejat ja kulutavad umbes 5,9 miljardit eurot Katapult MV kirjutab. Ainuüksi Saksamaal annab mereline harrastuskalapüük 176 miljonit eurot ja annab 1957 töökohta. Eriti oluline aspekt on kalapüügipuhkus; Selle kategooria kasv näitab kalapüügi edukust piirkonnas.

Püügikvoodid ja nende mõju

Kuid kõik ei lähe nii nagu tavaliselt. Läänemere tursapopulatsiooni peetakse varisetuks, mõjutades nii õngitsejaid kui ka kutselisi kalureid. EL-i määrused on kaasa toonud karmid püügilimiidid, millel on kalaturismile negatiivne mõju. Näiteks sellest aastast on õngitsejatel lubatud võtta vaid üks tursk päevas ning selle liigi püügikeeld kehtib jaanuarist märtsini. Need eeskirjad on juba toonud kaasa Läänemere kalapüügi taotluste vähenemise enam kui 75 protsenti, millel on eksistentsiaalne mõju paljudele kalapüügijuhtidele.

Kalastajad, kes kulutavad tursale aastas keskmiselt 900 eurot inimese kohta, seavad kahtluse alla püügikvootide majandusliku mõju. Mõned kalapüügijuhid aga loodavad positiivseid arenguid, sest teiste lõheliste püügikvooti võidakse suurendada. Samuti teatatakse, et õngitsejad kulutavad lõhepüügile aastas keskmiselt 2750 eurot, mistõttu võib uus määrus kaasa tuua ka siin sissetulekute kaotuse, seda eelkõige püütud lõhe vetteheitmise suremuse tõttu, mis on hinnanguliselt 25 protsenti.

Kalapüügi väljakutsed on nüüdseks hästi teada, kuid püütakse kalaturiste teadvustada ka muude kalaliikide kohta. Minister Backhaus teatas, et kalanduse edasise arengu tagamiseks Mecklenburg-Vorpommernis püütakse saavutada säästvat kalandust ja veemajandust ning tihedat koostööd poliitika, ühenduste ja elanikkonna vahel.