Spiekeroog ohus: kliimamuutuste tõttu vajub saar merre!

Spiekeroog ohus: kliimamuutuste tõttu vajub saar merre!

Põhjamere Spiekeroogi saar on kliimamuutuste mõjude ja meretaseme tõusu tõttu silmitsi tõsiste ohtudega. Vastavalt aruannetele t võrgus Prognoositakse, et parasvöötme stsenaariumi korral tõuseb meretase aastaks 2100 47 cm, halvimal juhul on aga võimalik kuni 140 cm tõus. Sellistel asjaoludel kaoksid soolaalad ja Spiekeroogi põhjapoolne rand suures osas vee alla.

Eriti murettekitav on see, et halvima stsenaariumi korral jääksid nähtavale vaid saarelinn ja Hermann Lietzi kool, Hellerpad aga osaliselt üle ujutatud. Reichelwiesen ja ajalooline raudteejaam oleks meri täielikult alla neelanud. Sarnaseid, kuigi vähem drastilisi mõjusid võib oodata ka Norderney saare ümbruses, eriti kogu idaosas ja lennujaama ümbruses, kus maa kaotus poleks aga nii tõsine.

Nõutavad rannikukaitsemeetmed

Nende probleemide lahendamiseks tõstis Alam-Saksi liidumaa keskkonnaminister Christian Meyer esile kliimakriisi käegakatsutavaid tagajärgi ja rõhutas rannikukaitsemeetmete kiireloomulisust. Samuti on Ida-Friisimaal kliimamuutuste tõttu suurenenud üleujutuste oht. Siin on umbes 1,2 miljonit elanikku kaitstud üleujutuste eest tammide, lüüside ja pumpadega Saksa kliimaportaal teatas.

Tulevaste kaitsevajaduste kindlaksmääramiseks algatati uus projekt nimega WAKOS (Water on the Coasts of East Frisia). Föderaalne haridus- ja teadusministeerium eraldab selleks 2,3 miljonit eurot. Projekti koordineerib Helmholtz Centre Geesthacht (HZG) koostöös mitme partneriga, sealhulgas Alam-Saksi osariigi veemajanduse, ranniku- ja looduskaitseametiga (NLWKN-FSK) ning Hamburgi, Oldenburgi ja Jade ülikooli ülikoolidega.

Kliimauuringud ja piirkondlikud meetmed

WAKOS projekti eesmärk on ühendada rannikukaitse ja sisevee kuivendus. Varasemad uurimisprojektid selles piirkonnas on juba andnud väärtuslikku teavet kliimamuutuste mõjude kohta. Käimasoleva projekti raames luuakse kliimamudeleid, mis simuleerivad võimalikku temperatuuritõusu vahemikus 1,5–4 kraadi Celsiuse järgi ning nende mõju tormilainele ja merelainetele.

Sotsiaalteaduslikus osas uuritakse kohalike elanike infovajadusi ja töötatakse ühiselt välja tulevikustrateegiad. Lisaks viib Oldenburgi Ülikool läbi uurimist mageveevarude muutuste ja nende mõju kohta veevarudele. Jade ülikool on samuti aktiivne, juhtides tööpaketti piirkondliku veetasakaalu ja veemajandusmudelite parandamiseks.

Üldiselt rõhutavad need algatused vajadust kohaneda kliimamuutuste väljakutsetega ja kaitsta tõhusalt rannikupiirkonda. Seetõttu jääb otsustavaks küsimus, kuidas leevendada maa ja elupaikade kadu järgmistel aastakümnetel.