Valge privileeg looduses: seadust rikkunud matkajad

Valge privileeg looduses: seadust rikkunud matkajad

Kaks läbi matkaja valetasid sel aastal ja rikkusid seadust Appalachia rada lõpetamiseks. Kas peaksime selle rahuldamata kui julge seikluse või lahendama sügavamaid asju?

Esimene asi, mida pean enne alustamist tunnistama, on see, et olen inimene, kes järgib reegleid. Ma ei peta kunagi mänge ega viktoriini, ehkki olen kahjuks konkurentsivõimeline. Ma vihkan tulla koosolekutele või kohtumistele liiga hilja, ja olen isegi Google'ile teada, kui hilja õhtusöögile tulete ", sest ma tean, et õigel ajal on ebaviisakas (konsensus on 15 minutit).

Võib -olla tuleneb see sund kaasasündinud adekvaatsustundest, kuid see on tõenäolisem kvaliteet, mille ma oma sisserändajatelt vanematelt pärandasin. Nad tulid Suurbritanniasse 1960. aastatel, mis on suurenenud rassiliste stresside aeg. Lapsepõlves märkasin oma isa vahetust alati, kui ta pidi seotud kellegi valgetega, eriti autoriteediga inimesega.

Ma ei pea silmas ainult õpetajat ega politseinikku. See võib olla poepidaja või bussijuht; Igaüks, kellel oli võim seda toast välja visata. Mu isa tabaks lepitavat tooni - isegi alistuvat - ja paneks naeratuse. Mälestus sellest teeb haiget, sest mõistan nüüd, et mu isa kartis valget meest. See on põhjus, miks ta pani meid vaikuse nii kõvasti, kui olime ülekohutu või miks ta ühel päeval St. George'i risti maha rebis, mille oleme oma akna külge kinnitanud. Ta kartis, et see on provokatsioon, justkui poleks meil Briti Bangladescheril mingit õigust Inglise lipule.

Niisiis, jah, see võib olla põhjus, miks ma reeglitest kinni pean. See võib näidata ka seda, miks Andrew Underwoodi sarnased inimesed tunnevad end märkimisväärselt mugavalt. At-thru matkaja on üks kahest inimesest, kes sel aastal rada ebaseaduslikult lõpetavad, teatab ajakirja väliskülg. Ma kõhklesin talle siin helistades, sest Interneti -häbistamine pole meeldiv asi. Kuid ma arvan, et on oluline uurida, kuidas ja miks ta sellega läbi sai.

Underwood "meelitas end võimalike juriidiliste sidemete tõttu valede või maagiaga", selgitab oma 2500 sõna, mis on väljastpoolt terviklik. Samuti lisab see, et "ta seisis vastu vähemalt kolmes kohustusliku enesevarja osariigis, magas suletud majutuskohtades ja oli volitamata radadel ja radadel ning riiklike ja riigiparkide kaudu".

Artiklis kirjeldatakse konkreetseid rikkumisi: näiteks Baxteri riigipargi lähedal asuvas üldpoes eksitavat kassapidajat või valetab Glasginia politseinikule. Mõnikord tabati ta teost, kuid suutis tagajärgedest pääseda. Baxteri riigipargi töötaja vallandas ta teele Katahdini, kuid lasi tal siis naeratades minna.

Alt = "Berg Katahdin Maine'is Baxteri riigipargis"James Griffithsi foto/aknaluukUnderwood tabati Katahdini mäest Baxteri looduspargis laskumisel

Underwood ei jätnud mitte ainult seadust ja selle sotsiaalset kohustust globaalse pandeemia keskel; Blokeeritud radade sisenemisel rikkus ta ka mitteametlikke loodusreegleid. Fakt, et ta tegi seda pikema aja jooksul ja räägib sihikindlalt erilise privileegi eest. On tõenäoline, et ta tundis end avalikule maale sisenemisel mugavalt, kuna ta oli valge mees.

Tema kaitsjad näivad olevat kolmes laagris. Esiteks ei levinud ta ilmselt Covid-19, kuna see on rajal turvalisem kui kodus. Teiseks vajame rohkem selliseid mässulisi nagu tema/ta on sama punk rock, kui nad tulevad/ta näitas vabaduse ja seikluse vaimu. Kolmandaks: see on vaba riik ja selle liikumisvabadus on selgelt un -American.

Huvitav, kas nad olid nii heategevuslikud, kui pullides lebav matkaja oleks mustam. Kui arvate, et Underwood oleks võinud selle küsimusega ise hakkama, kui ta keset globaalseid rassilisi proteste läbi ajalooliselt konföderaalse riigi, on need kahjuks valed.

"Ma lihtsalt ei mõelnud midagi sellist. Olin keskendunud nii läbisõidueesmärkidele, et tegin seda nelja kuu või vähem. See on kõik, mille eest hoolitsesin kogu päeva," ütleb ta väljastpoolt. "Ma ei mõelnud kunagi kõigest muust liiga palju."

See on täiuslik näide valgetest privileegidest: te ei pea kartma, et teie nahavärvi tõttu kahjustatakse, vigastatakse või karistatakse.

Ma kahtlustan, et see kõik puutub kokku üsna kohmetuna. Minus põnevusfilm - see, kes hüppab lennukitelt ja platvormidest ja laseb end julgelt võrgutada - näeb Underwoodi atraktiivsust. Ainult mees ja tema seljakott, mis on ebaõnne vastu. On midagi romantilist ja tegelikult on ebatõenäoline, et ta tõesti kahju tekitas. Tema ükskõiksus tema enda privileegi suhtes on tüütu.

Millised järeldused politseinikud ja parkimistöötajad tema kohta teevad? Millised järeleandmised sa ta tegid? Mis tal on riigis, kus mustanahalisel mehel on tunne, et ta peab piima toomisel ülikonna selga panema, arvatavasti piisavalt? Kas ta mõtles sellele järele?

Kui mul oleks lootust, et Underwood suudab tema tegevuse üle mõelda, hävitati need tema profiilis, kui ta ütleb (täiesti ebamugav, tundub), et ta kavatseb uuesti Trumpi poolt hääletada "politseiasutuste ja politsei toetuse eest".

Ma poleks pidanud muretsema Underwoodi kujundamise pärast. Näib, nagu oleks ta võimeline seda ise tegema.

vana = ""

Põhipilt: Anthony Heflin/Shutterstock

.