Puhkus Horvaatias: miks hinnad pidevalt tõusevad?

Puhkus Horvaatias: miks hinnad pidevalt tõusevad?

Horvaatia on puhkusekohana väga populaarne. Turistid hindavad riigi kristallselget vett, võluvaid rannikulinnu ja Vahemere hõngu. Viimastel aastatel on paljude reisijate jaoks aga muutunud rahalised aspektid. Hinnad on Horvaatias märkimisväärselt tõusnud nii rannikulinnades kui ka üleriigiliselt, mis on paljudele külastajatele masendav probleem. Valju moin.de Selle peamised põhjused on püsivalt kõrge inflatsioon ja euro kasutuselevõtt 2023. aastal.

Statistika räägib enda eest: aastatel 2015–2024 tõusid hinnad umbes 70 protsenti. Kahe ööbimise eest võib puhkaja oodata keskmiselt 100 euro ringis. Isegi kui turismipunktidest eemal leidub odavamaid alternatiive, jääb üldine areng murettekitavaks. Horvaatia riikliku turismiameti direktor Romeo Draghicchio viitab, et ükski Euroopa puhkusekoht pole viimastel aastatel odavnenud. Selle asemel on Horvaatia turismi fookuses kvaliteet, mida tuleks vaadelda tõusvate hindade kontekstis.

Hinnatõus ja rahulolematus turistide seas

Hinnatõus on toonud kaasa ka toitlustus- ja toidusektori puhkajate rahulolematuse. Horvaatia on praegu populaarsete puhkusesihtkohtade seas kõrgeima inflatsioonimääraga riik. Näiteks kalakilo eest küsitakse 95–100 eurot, restoranides jäävad õlle hinnad väikese õlle ja 5–7 euro vahele. Selline hinnaareng tähendab, et sageli ei ole restoranides enam vaja broneerida, kuna paljud lauad jäävad tühjaks.

2022. aastal oli inflatsioon 10,78 protsenti, 2021. aastal 2,55 protsenti ja 2020. aastal vaid 0,15 protsenti. Märkimist väärivad ka prognoositud hinnatõusud: 2024. aasta mais on oodata 6,1 protsendilist hinnatõusu. Horvaatia keskpank eeldab ka inflatsiooni aeglustumist 2025 protsendini 2024 protsendini ja 2024 protsendini. Need arengud avaldavad mõju ka paaditurismile, mis on viimastel aastatel olnud väga populaarne saksa keelt kõnelevate puhkajate seas.

Väljakutsed turismile ja väljavaadetele

Kasvavad kulud mõjutavad nii tšarterjahte kui ka Itaalia lipu all sõitvate jahtide arvu. Kõrged hinnad panevad üha enam pinget külastajatele, kes algselt reisisid Horvaatiasse, kuna hinnad on madalad võrreldes teiste Vahemere piirkonna riikidega, nagu Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa. Kui hinnasuundumused nii jätkuvad, võib tekkida vajadus mõelda ka struktuurimuutustele turismisektoris.

Horvaatia valitsus on neist väljakutsetest teadlik ja töötab välja strateegiaid turismist sõltuvuse vähendamiseks ja piirkonna suurema jätkusuutlikkuse edendamiseks. Riik püüdleb elamistingimuste parandamise poole näitab ka 2024. aasta alguses toimunud seadusega ettenähtud miinimumpalga tõus 20 protsenti. Need meetmed võivad aidata saavutada hindade lõplikku normaliseerumist, kuid mitte kolme või nelja aasta taguse tasemeni.

Turistid peaksid olema teadlikud tõusvatest hindadest ja kohandama oma puhkuseplaane vastavalt sellele. Horvaatia külastus jääb aga elamuseks, mis on täis loodust ja Vahemere võlu, isegi kui rahalised tingimused karmistuvad.