Purjetamispäeviku 11. nädal: Roheline saar ja Suur Vallrahu
Nende jaoks, kes sõidavad Austraalia korallirannikul, on see pidev kontrast rifi ja mangroovide vahel. Igal neist on oma eelised ja loomulikult ka vältimatud lõkse. Riffidel ja saartel olete kunagi vaikse mere meelevallas. Kohtad pidevat õõtsumist, veeremist ja krigistamist. Vastupidi, mangroovid pakuvad sama rahulikku rahu kui maal. Seda siis, kui liivakärbse hammustused ja krokodillinaabrid kaldalt jälgivad. Nii kaugel kui elu merel on tavapärastest maismaa mugavustest, on need viimased kuud Austraalia laeval...
Purjetamispäeviku 11. nädal: Roheline saar ja Suur Vallrahu
Nende jaoks, kes sõidavad Austraalia korallirannikul, on see pidev kontrast rifi ja mangroovide vahel. Igal neist on oma eelised ja loomulikult ka vältimatud lõkse.
Riffidel ja saartel olete kunagi vaikse mere meelevallas. Kohtad pidevat õõtsumist, veeremist ja krigistamist. Vastupidi, mangroovid pakuvad sama rahulikku rahu kui maal. Seda siis, kui liivakärbse hammustused ja krokodillinaabrid kaldalt jälgivad.
Nii kaugel kui elu merel on tavapärastest maismaa mugavustest, on need viimased kuud Austraalia korallirannikul purjetades jätnud mind tahtma enamat.
alt=“Junk Rig Sailing”>
Vihmametsast riffini – viimane nädal Malaikal purjetamist
Jällegi lahkusime Port Douglasest koivas, olles rasked mõttest, et teekond hakkab lõppema, kuid elevil jõuda lõpuks välise Suure Vallrahu juurde.
Plotter seadis taas kursi Cairnsi sadamasse, mis annaks meile hea ankrupaiga enne Green Islandile suundumist.
Lõuna kaubanduste vastu
Ploter ütles meile, et reis tagasi lõunasse võtab mõistliku 4 sõlmelise tempoga aega 10 tundi. Tuulel ja Slashil olid aga teised plaanid.
Ma ei sooviks reisi, mis tabab tehinguid oma halvimale vaenlasele. Tuul puhus otse 20 sõlme, lisades juba väljakujunenud lainetust. Olime sunnitud terve tee mootoriga sõitma, iga suur laine peatas meid peaaegu surnuks ja sundis meid taas kiirust suurendama.
Seetõttu kulus meil Double Islandile jõudmiseks peaaegu 10 tundi. Nii et selle asemel, et jätkata Cairnsi, otsustasime teha ärateenitud puhkuseks Yorkey Nob Marina.
alt="Frankie püsib läbi karmi ilma">
Roheline saar
Ülejäänud Cairnsi reisi kiire edasiminek ja olime teel tagasi Green Islandile. Nüüdseks olid tuul ja meri vaibunud. Kuigi me ei jõudnud palju purjetada, olid need ideaalsed tingimused Green Islandi ja Great Barrier Reefi avastamiseks.
alt="Roheline saar, purjetamine Green Island Cairnsi">
Smaragdsaarega tutvumine
Veetsime terve päeva ja öö Green Islandil, mida pean siiani oma lemmiksaareks Suures Vallrahus.
Snorgeldasime Pinnacle'is, nägime mitmeid kilpkonnasid, sõitsime süstaga üle troopilise rifi ja uurisime saare sisemust.
alt="Rohelise saare jalutuskäik">
alt="Rohelise saare kai ">
LUGEGE KOGU BLOGIPOSTITUS: Green Island, Cairns – teie täielik teejuht Suure Vallrahu saare paradiisi kohta
Teave Green Islandi kinnituskohtade kohta
Green Islandil on kolm sinist poid, mis mahutavad 34-sõlmelise tuulega kuni 20-meetriseid monokered ja kuni 18 mitmekerelisi poid.
Esimene poi tundus veidi raskesti ligipääsetav ja asus saare muulipoolses parvlaeva sissesõidukanali lähedal.
Valisime ühe kahest teisest viisakuspoist. Selleni jõudmiseks tuleb kõndida ümber valgete poidega tähistatud rifi serva, kuni jõuate sisenemispunkti. Olge kindlasti valmis pommi otsimiseks ja võtke aega, eriti mõõna ajal
Pidime aeglaselt manööverdama Malaikat läbi madala rifi miinivälja ja pidime tegema kiireid kõrvalepõikeid, kuna jõudsime küllaltki mõõnaga.
Poide puudumisel on võimalik ankurdada otse viisakuspoide ees olevasse liivaauku. Siin on palju ruumi kiikuda ja väidetavalt peab liiv päris korralikult vastu.
alt="Rohelise Saare Purjejaht">
Väline riff: Michaelmas Cay
Roheline saar oli kindlasti saarte tipphetk. Sellegipoolest olime kõik põnevil, et jõudsime lõpuks maailma suurima elusorganismi välimistesse pesadesse.
Green Islandilt otsustasime suunduda põhja poole läbi rifikanali Michaelmas Caysse, väikesesse liivasesse abajasse tohutu madala rifi lõpus. Meil oli lähenedes ideaalne ilm, kerge tuule ja täiesti lauge merega.
- alt=“Junk-Rig-Segeln am Michaelmas Cay Great Barrier Reef“>
- alt=“Great Barrier Reef Michaelmas Cay“>
- alt=“Michaelmas Cay Great Barrier Reef“>
LUGEGE TERVIST BLOGIPOSTITUST: MICHAELMAS CAY – VÄLISE SUURE VALLIRAHU PARIMA AVASTAMINE
Riffi uurimine
Michaelmas Cay on lindude pesitsusala, mis oli lähenemisel kohe näha. Väikesel valgel liivarannal tiirlevad tuhanded linnud ja organiseeruvad rannas sõjaväelaadseteks eskadrillideks.
Michaelmas Reefil on mõned poid, kuid need olid meie saabudes kõik hõivatud. Et vältida pommidega navigeerimist ja niigi rahvarohkesse ankrukohta surumist, ankrusime 16M vees, vahetult väljaspool riffi. Olen lugenud teisigi blogisid, kus on mainitud, et nende paadid on ööbimisel üleni linnusitaga kaetud. Nii et see oli meile veel üks motivaator õue ankurdamiseks.
Pärast ankru viskamist veetsime ülejäänud päeva vees, jälgides põlist riffi ja mereelu. Uurisime saare välisküljel mõnda erinevat pommi ja liivalaiku, millest igaüks on sama muljetavaldav kui eelmine.
- alt=“Schnorcheln auf Green Island“>
- alt=“Great Barrier Reef-Korallen“>
- alt=“Schnorcheln bei Michaelmas Cay“>
Tagasi Cairnsi
Ja nii meie teekond lõppeski viimase eepilise nädalaga Malaika pardal.
Arvasime, et oli sobiv, et reisi viimased päevad olid sama silmapaistvad kui Great Barrier Reef. Kuigi mandrile oli raske tagasi saada, oli meil uskumatu tagasisõit, vaalad ja delfiinid tervitasid meid ning purjetasime läbi ideaalsetes tingimustes.
Et asja veelgi paremaks muuta, saime teel mööda rifikanalit lossida Hispaania makrelli.
alt=“Red Junk Rig Sailing Yacht”>
Me ütleme, et näeme hiljem
Iga seikluse lõpp on emotsionaalne aeg. See oli eriti nii minu ja meeskonna jaoks. Meie jaoks oli see suurepärane kogemus tunnistus raskest tööst ja tasu nende tundide eest, mis kulutasime Malaikat maast madalast üles ehitades.
Võtsime aega, et mõtiskleda hämmastavate mälestuste üle, mida suutsime teha. Tänasime Malaikat, et ta meid reisil juhatas ja vaatasime tulevikku, et leida rohkem purjetamisseiklusi.
See reis õpetas mulle kindlasti palju purjetamise ja mereelu kohta. See ei pruugi alati olla kõige lihtsam, kuid kindlasti kõige eepilisem viis ranniku uurimiseks. Miski ei ületa seda, kui ärkate igal hommikul merelt peegelduva Austraalia päikese sooja kuma peale ja saate oma magamistoast välja hüpata sooja troopilisse vette.
Kuid praeguseks on reisipisiku oma vanade nippide juurde tagasi pöördunud ja kiheleme teele tagasi minema.
See on minu viimane "nädalane" blogipostitus, mis tõstab esile minu üldised igapäevased tegevused, vähemalt vahepeal. Kui suundume ülejäänud aastaks tagasi Indosse, olen põnevil, et saan jätkata uurimist ja sisu loomist, mis loodetavasti inspireerib sarnaselt mõtlevaid reisijaid minema kaugemale ja elama oma elu täiel rinnal.
alt="Vaal Suurel Vallrahul">
alt="Kalapüük Suurel Vallrahul">
alt="Kilpkonn Green Island Cairnsis">
alt="Anchorage at Green Island Cairns">
vana=““>
alt="Kajakisõit Rohelisel saarel">
.