Kärnteni turism kriisis: vaatamata 1000 järvele napib ideid!

Kärnteni turism kriisis: vaatamata 1000 järvele napib ideid!

Kärnten, mis on tuntud oma hingematva maastiku ja üle 1000 järve poolest, seisab silmitsi turismitööstuse väljakutsetega. Eelmisel aastal registreeriti piirkonnas 13,4 miljonit ööbimist, mis tundub üsna tagasihoidlik võrreldes teiste populaarsete sihtkohtadega nagu Tirool (49,9 miljonit) ja Lõuna-Tirol (37,2 miljonit). Turundusprofessionaali Alois Gmeineri sõnul puuduvad Kärntenil uuenduslikud lähenemised, mis võiksid turismi hoogustada. Reklaamiterapeudina töötav Gmeiner nõuab tungivalt turundusstrateegiate ümberkorraldamist.

Praeguses analüüsis kritiseerib Gmeiner Kärnteni turismikorraldust ja rõhutab, et vaatamata innovatsioonijuhtimise agentuuri olemasolule värskeid ideid ellu ei viida. Ta rõhutab, et teised Austria regioonid nagu Tirool, Salzburg ja Lõuna-Tirol saavutavad praegu külalisrekordeid, Kärnten aga on arengus maha jäänud.

Saabumiste ja ööbimiste arvu vähenemine

2023. aasta suvehooajal mai-juunis registreeriti Kärntenis 2 337 468 ööbimist, mis on 3,2 protsendiline langus võrreldes aasta varasemaga. Seda vaatamata üldisele positiivsele suundumusele: 635 916 saabujat on paremuselt kolmas tulemus alates rekordite algusest 1968. aastal, ehkki 2022. aastaga võrreldes on nende arv vähenenud 2,6 protsenti.

2023. aasta juunis oli 397 359 saabujat ja 1 528 504 ööbimist. Siin oli eriti tugev langus: ööbimiste arv langes 2022. aastaga võrreldes 5,1 protsenti ja 2019. aastaga võrreldes 4,3 protsenti. Neid langusi mõjutas ka ilmastikuga seotud ebakindlus. Sellegipoolest ei ole ööbimiste üldine vähenemine viimase 20 aasta jooksul dramaatiline ja seda hinnati tugevalt kolmandaks tulemuseks.

Kus on võimalused?

Eriti silmatorkav on lühiajaliste broneeringute suundumus, mis ulatub üle kogu suveperioodi. Austriast saabunud külaliste ööbimiste arv ulatus 1 141 749 ööbimiseni, mis on 8,2 protsenti vähem kui 2022. aastal. Seevastu rahvusvaheliste külaliste arv on tõusnud Kesk- ja Ida-Euroopa regioonist: Poolast (+33,2%), Tšehhist (+13,3%), Ungarist (+31,5%), samuti Hollandist (+8,5%) ja Itaaliast (+8,5%).

Gmeiner käsitleb tõsiasja, et Kärnten vajab kasutamata potentsiaali äratundmiseks uusi mõtteviise. Need on eriti olulised selleks, et tulevikus teiste atraktiivsete piirkondadega paremini sammu pidada. Ta näeb ka vajadust traditsioonide ja uuenduste kombinatsiooni järele, et positsioneerida Kärnteni kui kaasaegse turismipiirkonnaga.

Kokkuvõttes on näha, et Kärntenis on turismi õitsenguks ideaalsed tingimused, kuid Saksamaa konkurentsis püsimiseks on vaja märkimisväärset julgust ja uuendusmeelsust. Tehisintellekti analüütika kasutamise ja värskete ideede väljatöötamise üleskutse võib olla esimene samm õiges suunas.

Lisateabe saamiseks külastage Pressiteade ja monat.at.