Austria küüditab IS-i propagandistid – aga kus ta praegu on?

Austria küüditab IS-i propagandistid – aga kus ta praegu on?

Täna, 15. juulil 2025, näitas Austria tähelepanuväärset eeskuju Süüria kurjategija väljasaatmisega. See samm on esimene mehe naasmine Süüriasse 15 aasta jooksul. 32-aastase süüdimõistetud IS-i propagandisti mõistis Salzburgi piirkonnakohus 2018. aasta novembris seitsmeks aastaks vangi tema osalemise eest terroristlikus relvarühmituses Islamiriik. Ta oli töötanud "meedia mudžahidina", värbades IS-i liikmeid ja levitades propagandasisu erinevatel platvormidel, nagu Google, Facebook, Telegram ja Twitter. Kokku on ta väidetavalt kasutanud umbes 30 profiili. 2019. aasta veebruaris tühistati tema varjupaigastaatus ja kehtestati tähtajatu sissesõidukeeld.

Küüditamist eile esialgu ei toimunud Lähis-Ida konfliktist tingitud suletud õhuruumi tõttu Süüria kohal. Sellest hoolimata alustas siseministeerium siseminister Gerhard Karneri (ÖVP) juhtimisel eelmisel nädalal kodumaale tagasisaatmist. Mees saadeti Damaskusesse liinilennuga Istanbuli kaudu. Karner rõhutab vajadust karmi varjupaigapoliitika järele ja kavatseb viia läbi edasisi väljasaatmisi, kuid mitte "massiküüditamisi". Austria on nüüd rahvusvahelise tähelepanu keskpunktis kui esimene Euroopa riik, kes Süüria kurjategija ametlikult Süüriasse välja saatis.

Kadumine pärast küüditamist

Pärast küüditamist jäi mees aga jäljetult kadunuks. Viimane kontakt salvestati Istanbulist ning ei perekond ega abitöötajad ei saanud teda kätte. Austria siseministeerium ei avalda tema kadumise kohta üksikasju ning jääb ebaselgeks, kas ta jätkas Damaskuses või anti üle Süüria julgeolekujõududele Türgis. Siseministeerium kinnitab, et üleandmine vastutavatele asutustele toimus seaduslikult.

Mehe advokaat on kutsunud üles diplomaatilisele tegevusele ja osutanud tagasi- ja väljasaatmise keelule, mis sätestab, et ühtegi pagulast ei tohi saata tagasi riiki, kus teda ähvardab piinamine või muu ränk tagakiusamine. Sise- ega välisministeerium ei näi mehe olukorra eest vastutavat. See ebakindlus tekitab küsimusi sellise väljasaatmisega seotud õigusliku aluse ja humanitaarkohustuste kohta.

Valmisolek kriminaalkuritegude eest vastutusele võtta

Mehe kriminaalses ajaloos on näha kuritegude ahel, mis lõpuks viis tema väljasaatmiseni. Pärast karistuse kandmist võeti ta 2025. aasta märtsis teise kuriteo eest tagasi vahi alla ja mais mõisteti talle kahekuuline vangistus. Pärast seda karistust pandi ta väljasaatmise ajaks vahi alla, mis viis lõpuks ettevalmistusteni väljasaatmiseks.

Kuigi väljasaatmine on tingitud raskest süüteost, on mehe kadumise asjaolud ja võimude roll selles protsessis võtmetähtsusega. Siseminister Karner väidab, et kurjategijad ja ohus olevad isikud tuleb järjekindlalt riigist välja viia, teades hästi, et teema võib tekitada vastuolulisi arutelusid varjupaigaseaduse ja inimõiguste üle.

Siseministeerium juhib tähelepanu, et umbes 350 süürlast on pärast Assadi režiimi langemist vabatahtlikult oma kodumaale naasnud. See muudab praeguse olukorra veelgi keerulisemaks, sest oma osa on nii julgeolekupoliitika kui ka inimõiguste aspektidel.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Süüria IS-i propagandisti väljasaatmine ei kujuta endast mitte ainult olulist õigusakti, vaid tõstatab ka olulisi küsimusi Austria võimude vastutuse ja õigusraamlepingute kohta.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks lugege aruandeid Keskendu ja Austria.