Puhkuse pettumus: kuidas massiturism muudab meie reisikäitumist

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Valentin Groebneri raamat "Abtreibed" kritiseerib tarbimist ja eneseväsimust massiturismis ning pooldab säästvat reisimist.

Valentin Groebners Buch "Abgefahren" kritisiert Konsum und Selbstüberdruss im Massentourismus und plädiert für nachhaltiges Reisen.
Valentin Groebneri raamat "Abtreibed" kritiseerib tarbimist ja eneseväsimust massiturismis ning pooldab säästvat reisimist.

Puhkuse pettumus: kuidas massiturism muudab meie reisikäitumist

Šveitsi ajalooprofessor Valentin Groebner kritiseerib oma äsja ilmunud raamatus "Abmachen" kaasaegset turismi kui tarbimisvormi, mis ulatub palju kaugemale pelgalt reisimisest. Groebner väidab oma essee „Tired of Holidays“ jätkus, et reisimine on sageli lihtsalt „ärasõitmine ära sõitmiseks“ ja toimub sageli ilma konkreetse sihtkohata. Ta kirjeldab, kuidas reisijad massiliselt reisivad – olgu lennuki, rongi või kruiisilaevaga – ega leia sageli otsitavat. Statistiliselt näitavad tema tähelepanekud, et reisijad otsivad pigem teisi turiste kui isolatsiooni või ainulaadseid kogemusi. nd-vool teatab, et Groebner käsitleb oma mõtisklustes erilisi reisisihtkohti nagu Kreeka, Atlandi ookeani rannik, Burgundia, Uri kanton ja Sri Lanka ning kajastab enda pettumust reisisoovides, mis sageli jäävad täitmata.

Tema ülikooli kirjastuse Göttingen välja antud raamatus on 136 lehekülge ja see maksab 20 eurot. Süvaanalüüsis paljastab Groebner massiturismi vastuolud ning hoiatab negatiivsete mõjude eest keskkonnale ja kliimale. Ta märgib, et sageli kaasneb turismiteenuste tarbimisega eneseväsimine ning raha ja aja raiskamine. Ta käsitleb ka reisisoovide täitmise ebatäielikkust ja kutsub üles leidma ideaalse koha alles siis, kui selle aktiivse otsimise lõpetad.

Massiturismi väljakutsed

Lisaks majanduslikule kasule toob massiturism endaga kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Tuntud turismiobjektide ülerahvastatus ei too kaasa mitte ainult keskkonnareostust, vaid hävitab ka looduslikke elupaiku. Lisaks tõstab turistide nõudlus kohalike elanike elukallidust, mis soodustab pingeid mõjutatud piirkondades. Edasised tõsised tagajärjed on kultuuritraditsioonide kommertsialiseerimine ja kohaliku pärandi kadumine. Rahvaste värav rõhutab, et infrastruktuuri ressursid on pinge all, samas kui jäätmete kõrvaldamisega seotud probleemid ja keskkonnasaaste suurenevad.

Nende probleemide lahendamiseks soovitatakse säästva reisimise lähenemisviise. Tähelepanu tuleks pöörata vähemtuntud ja looduslikele reisisihtkohtadele, mis pakuvad autentset kohtumist kohalikega ja nautimist puutumatutest kohtadest. Lisaks soodustab elamuse sügavust kohaliku köögi nautimine ja keskkonnasõbralikel loodusmatkadel osalemine.

Säästvad reisimise tavad

Säästva reisimise soovituste keskne aspekt on pigem kvaliteet kui kvantiteet. Reisijad peaksid stereotüüpse käitumise vältimiseks viibima kauem ühes kohas ning osalema töötubades ja ekskursioonidel. Reisipiirkondade paremale kaitsele aitavad kaasa ka keskkonnateadlikud otsused, nagu keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamine ja ööbimine ökoloogiliselt majandatud majutuskohtades. Lisaks on kohalikelt tootjatelt ja käsitöölistelt ostmine oluline samm säästva arengu edendamisel.

Üldiselt näitab Groebneri analüüs, et teadlikum reisimine ei too kaasa mitte ainult unustamatuid elamusi, vaid on kasulik ka säästvale turismile. Reisijate ülesanne on ära tunda massiturismi väljakutsed ja avaldada positiivset mõju piirkondadele, kuhu nad reisivad.

Quellen: