Ülerahvastatud rannad ja linnareisid: ületurism ohustab puhkusesihtkohti!

Ülerahvastatud rannad ja linnareisid: ületurism ohustab puhkusesihtkohti!

Massiturism on muutumas kogu maailmas populaarsete puhkusesihtkohtade jaoks üha pakilisemaks probleemiks. Eelkõige teevad elanikud sellistes sihtkohtades nagu Kanaari saared üha enam kampaaniat uue turismimudeli poolt ja demonstreerivad turistide ülekoormuse vastu. Evaneose ja Roland Bergeri ühisarendustöö Overtourism Index järgi saab ohtu reisisihtkohtadele objektiivselt mõõta. Indeks hindab 70 maailma 100 ihaldatuimast reisisihtkohast skaalal 1 (madal risk) kuni 5 (äärmuslik risk) ning põhineb sellistel kriteeriumidel nagu reisijate arv elaniku kohta ja piirkonna jätkusuutlik areng. HNA teatab, et…

Eriti ohustatud on sellised rannakohad nagu Küpros, Mauritius, Kreeka ja Horvaatia, kus umbes 25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT) sõltub turismist. Sarnaseid suundumusi on näha ka Euroopas, eriti mõjutatud on sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Portugal ja Prantsusmaa: siin koondub kuni 43 protsenti saabujatest suvekuudele. Sellised linnasihtkohad nagu Kopenhaagen, Amsterdam ja Dublin on samuti hädas ületurismi varjukülgedega, mille tulemuseks on järjest suuremad regulatsioonid, et vähendada mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale.

Tagajärjed ja meetmed ületurismi vastu

Massiturismi väljakutsed on keerulised. Eksperdid soovitavad ületurismi vähendamiseks erinevaid meetmeid. See hõlmab mahupiirangute kehtestamist, turistide voogude nihutamist madalhooajale ja puhkajate igakülgset teavitamist säästvatest reisitavadest. Ületurismi indeks illustreerib olukorda erinevates riikides. Näiteks Kreeka indeksi väärtus on 4,2, mistõttu Evaneos ei paku 2025. aasta suvest kõrghooajal enam reise Mykonosesse ja Santorinisse. Tõenäoliselt on see reaktsioon olukorra halvenemisele paljudes populaarsetes puhkekeskustes.

Ülemaailmsel turismibuumil pole mitte ainult positiivseid majanduslikke mõjusid, vaid ka tõsiseid negatiivseid mõjusid nii kohalikule elanikkonnale kui ka keskkonnale. Rahvusvahelise lennuliikluse läbilaskevõime Euroopas oli hiljuti peaaegu 80 protsenti, mis põhjustab CO₂ heitkoguste märkimisväärset kasvu. Ka kruiisitööstus aitab kaasa keskkonnakoormusele ning paljud ülerahvastatud sihtkohad, nagu Veneetsia ja Barcelona, ​​on juba hakanud turismi reguleerima. Need eeskirjad sisaldavad muuhulgas reisigruppide suuruse piiranguid ja rangeid nõudeid puhkusemajutamisele.

Avalikkuse arusaam ja majanduslikud aspektid

Vaatamata väljakutsetele tunnevad paljud kohalikud turismi positiivseid külgi. Saksamaal populaarses reisisihtkohas Mecklenburg-Vorpommernis näeb umbes 75 protsenti elanikest turismi positiivset majanduslikku mõju, isegi kui liiklusmahtudega on sageli probleeme. Üldiselt teatas 70 protsenti küsitletutest, et turism andis nende piirkonnale positiivse kuvandi. Sellised tegurid nagu töökohtade loomine, kultuuri säilitamine ja infrastruktuuri arendamine on turismi vaieldamatult kasulikud. Statista lisab, et...

Arutelu massiturismi üle on midagi enamat kui lihtsalt pilk numbritele ja statistikale; see mõjutab elukvaliteeti ja jätkusuutlikkust mõjutatud piirkondades. Arvestades neid väljakutseid, peavad nii reisijad kui ka sihtkohad leidma uusi viise, kuidas ära tunda ja säilitada tasakaal majandusliku kasu ja kohalike kogukondade vajaduste vahel.