Müncheni palverändur asub teele Mekasse: 9000 eurot usu eest!

Müncheni palverändur asub teele Mekasse: 9000 eurot usu eest!

Palverännak Mekasse, tuntud ka kui Hajj, on moslemite jaoks üks olulisemaid usulisi kohustusi. Sel aastal läheb Münchenist pärit Emin Sacirović kolmenädalasele palverännakule Saudi Araabiasse. Reis algab 24. mail lennuga Münchenist, Hajj ise aga toimub olenevalt kuu asendist 4. või 5. juunil. Sacirović mõtles pikalt oma motivatsiooni üle selle palverännaku jaoks ning pidi selle jaoks kaua säästma.

Reisile pakib ta hoolikalt sandaalid, koraani, vahetusriided ja pesukoti. Palveränduri eririietus, mis koosneb kahest heledast riidest, antakse kohapeal. Palverännaku korraldamist toetab Müncheni Bosnia mošeekogukonna imaam Izet Bibic. Ta jagab oma koguduseliikmetele väärtuslikke nõuandeid, millest kõige olulisem on vaimselt pakkida ja mitte liiga raskelt reisida.

Ettevalmistused ja väljakutsed

Hajji reisi maksumus on umbes 9000 eurot inimese kohta, mis kujutab endast märkimisväärset rahalist koormust paljudele palveränduritele. Sellele palverännakule, mis on üks viiest islami sambast, reisib aastas ligikaudu kaks miljonit inimest. Hajj toimub igal aastal Dhu l-Hijjah kuul, täpsemalt 8. ja 12. kuupäeva vahel, ning iga terve täiskasvanud moslem, kes saab seda endale lubada, on kohustatud üks kord elus tegema palverännaku Mekasse.

Temperatuur Saudi Araabias võib Hajji ajal ulatuda kuni 50 kraadini Celsiuse järgi, mis kujutab endast tõsist ohtu palveränduritele. Ajalooliselt on dokumenteeritud, et suured inimeste kogunemised, eriti Hajji ajal, põhjustasid palju surmajuhtumeid, viimati 2024. aastal, kus hukkus üle 1300 kuumusega seotud surma. Traagilisi kaotusi on kaasa toonud ka varasemad massipaanikad, nagu 2015. aastal Mina linnas.

Religioosne tähendus ja traditsioonid

Hajj algab sisenemisega Ihrami osariiki ja hõlmab olulisi rituaalseid jaamu, nagu esimene Tawaf Kaaba ümbruses, samuti viibib Mina, Arafāti ja Muzdalifa tasandikul. Dhul Hidja 10. päeval toimub kuradi sümboolne kividega loopimine. Pärast palverännaku läbimist saavad osalejad aunimetuse “Hajj”. See pole ainult isiklik saavutus, vaid seda tunnustatakse sageli ka pidustustega nende kodumaal.

Palverännak pühapaikadesse on paljude moslemite elueesmärk ning täidab spirituaalseid lootusi ja ootusi. Sacirović ise ütleb, et tema lootuste ja ootuste täitumine pole tema kätes. Reisi ajal soovivad paljud palverändurid lisaks Hajjile külastada ka teisi pühapaiku, näiteks esimest mošeed ja prohvet Muhamedi hauda Medinas.

Enamiku reisijate jaoks kujutab Hajj endast sügavat vaimset kogemust ja on islamieelse päritoluga, kuid Muhamed korraldas selle 632. aastal ümber, et võimaldada usklikele kindlat ja turvalist juurdepääsu. Vaatamata väljakutsetele ja riskidele on Hajj endiselt oluline ja asendamatu tava moslemite elus kogu maailmas.

Kuidas BR.de Väidetavalt meelitab see palverännak igal aastal miljoneid inimesi, kusjuures Meka infrastruktuur on sel ajal sageli ülekoormatud. Samuti Vikipeedia kirjeldab hajjit üksikasjalikult ja toob esile erakordse stressi, mida palverändurid võivad kuumuse ja rahvahulga tõttu kogeda.